![\"\"](\"http:\/\/yhelteljel.ee\/wp-content\/uploads\/2008\/10\/laspalmas.jpg\" "\\"Las")
<\/a><\/p>\nUmbes 200 km Buenos Airesest eemal peatas meid esmakordselt politsei, kes \u00fcritas meile kohe selgeks teha, et oleme kiirust \u00fcletanud. Et talle olla seda raadio teel \u00f6eldud. Ja et trahv on nii umbes 300 USD. Siiski oli selge, et meie kiirusega oli k\u00f5ik korras, aga kuidas sa ikka vaidled, kui sina ei r\u00e4\u00e4gi hispaania keelt ja kui politsenik ei r\u00e4\u00e4gi inglise keelt… Summa kah piisavalt suur – ilmselgelt oli t\u00fc\u00fcp vindi \u00fcle keeranud ning arvas, et saab n\u00fc\u00fcd naksti rikkaks. Aga v\u00f5ta n\u00e4pust! Kasutasime strateegiat, mille kohaselt tuleb k\u00e4ituda, nagu sul oleks aega maa ja ilm seda “rikkumist” arutada, kuni politseinikul k\u00f5rini saab (on tal ju targem sind minema lasta ja teisi ullikesi p\u00fc\u00fcda, kui on n\u00e4ha, et sinu k\u00e4est midagi ei saa). Toimis! Paberid anti tagasi ja k\u00e4sti k\u00e4hku minema s\u00f5ita :D.<\/p>\n
P\u00e4rast seda peatatati veel m\u00f5ned korrad, ent \u00f5nneks raha k\u00fcsimiseks ei l\u00e4nud, m\u00f5nel oli lihtsalt huvi, kes me oleme ja kust tuleme \/ kuhu l\u00e4heme ja taheti meie dokumente imetleda (eriti minu juhiluba), siis polnud muud kui\u00a0“gracias senor” ja “head teed!”.<\/p>\n
Kui asustus m\u00f5nisada kilomeetrit Buenos Airesest v\u00e4ljaspool h\u00f5redamaks hakkas j\u00e4\u00e4ma, muutusid meie n\u00e4od \u00fcha rahulolevamaks, sest hakkasime n\u00e4gema L\u00f5una-Ameerika loodust – imeilusad maastikud palmidega pooleks, soe, p\u00e4ike, pruunistunud inimesed… Imelised l\u00f5hnad (meenutasid Eesti s\u00fcdasuve-aegseid mootorrattas\u00f5ite enne pimdeat, kui r\u00f5skus ja heinamaa l\u00f5hn \u00f5hus), ent k\u00f5ik kuidagi omas, meile veel avastamata v\u00f5tmes – enamasti olid need \u00fcleujutatud p\u00f5llud, mis meenutasid pigem sood, mille keskelt horisondini sirge tee l\u00e4bi jookseb. Kuni j\u00e4lle kurvidega vahelduma hakkab. Teed on muidugi ootuste kohaselt halvad – kohati ilma liialdamata poole meetri s\u00fcgavused augud \u00e4\u00e4rtes, asfaltteed on tihti mullakihiga kaetud, mis vihmaga eriti “tatiseks” muutub, niiet peab p\u00e4ris hoolikalt silmad lahti hoidma, eriti mootorrattaga s\u00f5ites.<\/p>\n
<\/p>\n
\u00d5htuks leidsime enne kottpimedust\u00a0k\u00fclakolkas Uruguay piiri \u00e4\u00e4res\u00a0\u00fche hotelli. Hoovist kostis rohutirtsude sirinaga segamini m\u00f5nusat kakofooniat – ilmselt oli k\u00e4sil \u00f5htune laste lauluring vms:<\/p>\n[audio:http:\/\/yhelteljel.ee\/audio\/kakofoonia.mp3]\n
T\u00e4na uhasime seevastu l\u00f5unast saadik vihma k\u00e4es. Maastikud hakkasid \u00fcha m\u00e4gisemaks muutuma ja nii kui tuleb vihm, siis muutub k\u00f5ik teel punaseks (sest muld on punane). Terve tsikkel (ja ka meie) on roosteselt punastes<\/a> toonides:<\/p>\n Homme loodame Iguazu koski vaatama minna ja ka Brasiilia saatkonda j\u00f5uda, et viisat taotleda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Kaks p\u00e4eva on suht k\u00f5va s\u00f5itmine olnud. Eile \u00fcle 700 km, t\u00e4na veidi alla 600 km – ilmselt suur tsiklieufooria – n\u00fc\u00fcd sai l\u00f5puks ju s\u00f5ita \ud83d\ude42 Umbes 200 km Buenos Airesest eemal peatas meid esmakordselt politsei, kes \u00fcritas meile kohe selgeks teha, et oleme kiirust \u00fcletanud. Et talle olla seda raadio teel \u00f6eldud. Ja … Loe edasi Vesiratturid Argentina moodi ja korrumpeerunud Argentina ment<\/span> <\/p>\n