![\"\"](\"http:\/\/yhelteljel.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/01\/IMG_1913_v.jpg\" "\\"Gessut")
<\/p>\n<\/p>\n
<\/a>Tsikli saatmine Indoneesiast Malaisiasse ei kulgenud ootamatute arenguteta. Kui me vastavalt kokkuleppele 2. jaanuaril Belawani saabusime, et tsikkel \u00fcle anda, olid transpordifirma uksed suletud ning kohalikud teadsid arvata, et ega enne 4. jaanuari midagi toimuma ei hakka – p\u00fchad ju. Olime j\u00e4lle pisut n\u00f5utud ning meisse sigines juba paras annus skeptitsismi enne viisade aegumist 5. jaanuaril Indoneesiast \u00e4rasaamise suhtes, kuid polnud ka midagi teha. Veeresime siis l\u00e4bi liikluskaose sama targalt Medani tagasi, et kahe p\u00e4eva m\u00f6\u00f6dudes uuele katsele minna.<\/p>\n <\/p>\n See l\u00e4ks siiski \u00f5nneks, ning enne kui arugi saime, olime oma tsiklist lahti saanud ning tuiasime juba oma pampudega (mida me ei julgenud vabalt tsikli peale j\u00e4tta) m\u00f6\u00f6da lehkavat Belawani, et leida hotell, sest j\u00e4rgmine kiirlaev Malaisiasse pidi minema j\u00e4rgmisel hommikul. Oli palav, raske, \u00e4rev ja nukker tunne. Tsikli transpordiga on alati nii, et algul muretsed selle p\u00e4rast, kuidas temast “lahti saada”, st kuidas ta lennukile v\u00f5i laevale organiseerida. Kui see etapp on m\u00f6\u00f6das, muretsed veel rohkem, sest kes teab, kuidas teda koheldakse ning kas \u00fcldse n\u00e4ed teda veel. Meie jaoks oli see viies ning \u00fchtlasi eelviimane kord selle matka raames tsikliga h\u00fcvasti j\u00e4tta. P\u00e4rast viie tunni jagu lainetel h\u00fcplemist hakkasime l\u00f5puks p\u00e4rale j\u00f5udma. Loojuv p\u00e4ike ja mitmekihilised pilved m\u00e4ngisid v\u00f5imsat valgusm\u00e4ngu, justkui p\u00fc\u00fcdes meid kui esmakordselt tulijaid kohe jalust rabada.<\/p>\n Mis meid aga Penangi (tegelikult Georgetowni, kuid kohalikus k\u00f5nepruugis Penangi, mis on saare nimi) kohale j\u00f5udes t\u00f5eliselt \u00fcllatas, oli linna puhtus ning kord (ristmikel on isegi sildid t\u00e4navanimedega!). Oli kohe tunda, et siin on olnud m\u00e4ngus eurooplaste k\u00e4si. On ju Penang olnud pikaajaliselt okupeeritud nii portugallaste, hollandlaste kui brittide poolt – seda ajastut meenutavad rohked koloniaalstiilis hooned. Samas on Penang oma hea strateegilise asukohaga Melaka v\u00e4inas, mida l\u00e4bivad tuhanded kaubalaevad, ligi t\u00f5mmanud sisser\u00e4ndajaid ka mujalt – peaasjalikult Hiinast ja Indiast, ning nii on Penangist saanud t\u00f5eliselt multikultuurne piirkond. Samas, ehkki linn on t\u00e4is kirikuid, hindude, budistide ja taoistide templeid, on valdav osa elanikkonnast siiski moslemid.<\/p>\n Kui Penangi majandust domineerib t\u00f6\u00f6stus, siis teisel kohal on turism. Seda on \u00fcsna h\u00e4sti n\u00e4ha, sest turismi infrastruktuur on lihtsalt niiv\u00f5rd h\u00e4sti arenenud – huviv\u00e4\u00e4rsused on h\u00e4sti hooldatud, t\u00e4histatud ning info nende kohta on mitmete h\u00e4stikoostatud voldikute n\u00e4ol lihtsasti k\u00e4ttesaadav. Muudkui k\u00e4i ja vaata. \u00dcheks Briti-aegseks t\u00f5mbenumbriks on mere \u00e4\u00e4res asuv Fort Cornwallis ehk Cornwallise kindlus, mille lasi 18. sajandil ehitada Georgetowni asutanud kapten Francis Light. M\u00f5ned kahurid n\u00e4evad v\u00e4lja \u00fcpriski muljetavaldavad, kuid \u00fcheski lahingus kindlus osalenud pole. Ja kui p\u00e4ris aus olla, siis n\u00e4eb kindlus ise v\u00e4ga tagasihoidlik v\u00e4lja.<\/p>\n M\u00f5ned turistikohad l\u00e4bi k\u00e4idud, asusime praamile, mis viib Penangi saarelt k\u00fcmne minutiga Butterworthi linna, ehk sinna, kus on kaubasadam ja kust pidime oma pantvangistatud Gessu k\u00e4tte saama. Maismaal asuv Butterworth pannakse saarel asuva Georgetowniga sageli logistilises m\u00f5ttes \u00fchte patta, kuid tegemist on ikka hoopis teise linnaga, kus k\u00f5rguvad koledad Lasnam\u00e4e-stiilis elumajad, hiiglaslikud naftatsisternid ja \u00fcksteise otsa virna laotud laevakonteinerid. Samas l\u00e4bib seda mitte-nii-turistlikku virvarri Malaisia t\u00e4htsaim maismaatranspordi tuiksoon – uhkete viaduktidega kiirtee.<\/p>\n P\u00e4rast lunaraha maksmist “pantvangistajatele” ehk j\u00e4rjekordsele kaubaagendile v\u00f5isime suunduda lattu, kus tuli v\u00e4lja, et samalt laevalt, kus peaks ka meie Gessu olema, alles laaditakse kaupa maha. Nii me siis t\u00f5ttasime ise laeva juurde, mis osutus vanaks puust kaubalaevakeseks, mis oli t\u00e4is puuvilju ja kapsaid. Ronisin ise laevale, et Gessut inspekteerida ja tuli v\u00e4lja, et ta, vaeseke, oli otse tekile j\u00e4etud, nii et lausa soolakiht oli peale tekkinud. Huvitav, mida meie Gessu k\u00fcll sellise laevaga s\u00f5ites m\u00f5tles? “Head tegelased, panid mind mingi aeglase parsa laeva peale kapsaste vahele ja ise m\u00f5nulevad mugava ja kiire tiiburi peal(?)” Minu n\u00f6rdinud n\u00e4ost tegid t\u00f6\u00f6mehed vist j\u00e4relduse, et peaks tsikli ilma pikemalt viivitamata mulle k\u00e4tte andma – nii saidki talle k\u00f6ied k\u00fclge, olgugi, et kulunud k\u00f6ite abil kraanaga t\u00f5stmine oli k\u00f5rvalt vaadates p\u00e4ris k\u00f5hedusttekitav. Mina loomulikult h\u00f5ikasin kraanamehele, et “please, slow-slow”! Nii “maanduski” Gessu esimest korda oma elus \u00f5hk-pehme puudutusega Malaisa pinnale. M\u00f5ni hetk hiljem sai tollis impordidokument ehk Carnet tembeldatud ja s\u00f5it tagasi Penangi l\u00e4bi tiheda vihmasaju v\u00f5is alata\u2026 Olgem siiski positiivsed – oleme ju n\u00fc\u00fcd ametlikult Malaisias, Gessu saabus k\u00f5igele vaatamata siiski \u00fches t\u00fckis ja homseks lubasime talle korralikult v\u00e4lja teenitud pesu!<\/p>\n Tsikli saatmine Indoneesiast Malaisiasse ei kulgenud ootamatute arenguteta. Kui me vastavalt kokkuleppele 2. jaanuaril Belawani saabusime, et tsikkel \u00fcle anda, olid transpordifirma uksed suletud ning kohalikud teadsid arvata, et ega enne 4. jaanuari midagi toimuma ei hakka – p\u00fchad ju. Olime j\u00e4lle pisut n\u00f5utud ning meisse sigines juba paras annus skeptitsismi enne viisade aegumist 5. … Loe edasi J\u00e4rjekordne koloniaaltervitus<\/span>
\nJ\u00e4rgmisel p\u00e4eval, kui meil sai t\u00e4is t\u00e4pselt kaks kuud Indoneesias, asutasime end siis Penangi, Malaisiasse minevale kiirlaevale, mis enesestm\u00f5istetavalt v\u00e4ljus kaks tundi etten\u00e4htust hiljem. Esimest korda Sumatral viibimise aja jooksul n\u00e4gime korraga tosinkonda valget turisti, ning aitasime h\u00e4dast v\u00e4lja kaks ameeriklast, kellel polnud sadamamaksu tasumiseks piisavalt kohalikku raha, ning \u00fche inglase, kes oli kogemata kombel Indoneesiasse liiga kauaks pidama j\u00e4\u00e4nud ning pidi tasuma 200 000 ruupiat iga \u00fcleoldud p\u00e4eva eest. Ausa inimesena kompenseeris ta meie abi Malaisia ringgitites.<\/p>\n<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"