{"id":4967,"date":"2009-12-26T11:28:05","date_gmt":"2009-12-26T09:28:05","guid":{"rendered":"http:\/\/yhelteljel.ee\/?p=4967"},"modified":"2009-12-26T11:28:05","modified_gmt":"2009-12-26T09:28:05","slug":"jouludeks-lahinguvaljale","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/yhelteljel.ee\/?p=4967","title":{"rendered":"J\u00f5uludeks lahinguv\u00e4ljale"},"content":{"rendered":"

\"Giboni<\/a><\/p>\n

Eelmises sissekandes heitsime juba pisut valgust Toba j\u00e4rve piirkonnas elavale Bataki rahvale ja nende huvitavale arhitektuurile. J\u00e4ime keset j\u00e4rve asuvale Samosiri saarele kauemaks, et selle kultuuriga veidi l\u00e4hemalt tutvust teha – kehvasid teeolusid trotsides otsisime v\u00e4lja ka isoleeritumad k\u00fclad, kus elamine ehedam. On t\u00f5esti huvitav, kuidas inimesed veel t\u00e4nap\u00e4evalgi, kui enamus p\u00fcrgib modernsuse poole, ikka traditsioonilistes majades elavad, kuigi v\u00f5ib arvata, et kui j\u00f5ukus nendeni j\u00f5uab, ehitavad nemadki endale igava, ent t\u00e4nap\u00e4evase eluaseme.<\/p>\n

<\/p>\n

\"Bataki<\/a><\/p>\n

\"Tsikkel<\/p>\n

\"K\u00fclalapsed<\/a><\/p>\n

\"Naine<\/a><\/p>\n

\"T\u00fcdruk<\/a><\/p>\n

\"Bataki<\/p>\n

\"K\u00f5ik<\/a><\/p>\n

\"Kr\u00f5buskite<\/a><\/p>\n

Et sattusime saarele ringi peale tegema p\u00fchap\u00e4evasel p\u00e4eval, ning kuna Bataki rahvas on ristiusku, siis kohtasime teel palju viisakalt riides olevaid kirikusse minejaid v\u00f5i sealt tulijaid. Pisut kummaline on m\u00f5elda, et veel kaks sajandit tagasi praktiseerisid nad kannibalismi, st kui vaenlane v\u00f5i raskes kuriteos s\u00fc\u00fcdim\u00f5istetu hukati, siis s\u00f6\u00f6di tema liha. Huvitav on ka see, et \u00fcks teooria termini “batak” s\u00fcnniloost v\u00e4idab, et s\u00f5na “batak” on tulnud malai keelest, milles see t\u00e4hendab r\u00f6\u00f6vlit v\u00f5i v\u00e4ljapressijat. Muidugi on see \u00fcks teooriatest.<\/p>\n

\u00dcks huvitav asi, mida panime t\u00e4hele, on see, et kohalikud naised kasutavad n\u00e4onahale heledama tooni andmiseks loomulikust toonist mitu kraadi heledamat puudrit, mis ausalt \u00f6eldes j\u00e4tab k\u00fcllaltki kentsaka mulje.<\/p>\n

\"Kirik<\/a><\/p>\n

\"Naised<\/p>\n

Kuid jah, tee oli omaette katsumus, eriti praegusel vihmasel aastaajal ning asfaldirehvidega (millel on mudas nullil\u00e4hedane haare) – niigi kord kivisele, kord mudasele pinnale oli siin-seal kogunenud korralikult vett, nii et l\u00f5puks olime eesotsas tsikliga p\u00e4ris mudased. \u00dches kohas oli pool teest kusagile “auku” kukkunud, nii et kohalike hoiatus selle kohta, et tee on “broken” ehk katki, vastas t\u00e4iesti t\u00f5ele. Saare keskosa oli v\u00e4ga metsane, nii et kujutlusv\u00f5imet rakendades tekkis hetketi isegi Eesti-tunne, mis sest, et s\u00f5najalgu meenutavad taimed ulatusid kaugelt \u00fcle meie peade ning m\u00e4ndide asemel k\u00f5rgusid eukal\u00fcptipuud. Rannikule l\u00e4hemal avanesid kohati aga kenad vaated j\u00e4rve vastaskaldale.<\/p>\n

\"Samosiri<\/a><\/p>\n

Kui saarele ring peale tehtud ning traditsioonilised k\u00fclad n\u00e4htud, ei ole Samosiril peale l\u00f5\u00f5gastumise suurt midagi teha. Kuna me niisama vedelemisega ei ole harjunud, siis v\u00f5tsime n\u00f5uks \u00e4ra kasutada viimast v\u00f5imalust (sest paratamatult hakkab meie aeg Indoneesias l\u00e4bi saama) \u00fcht-teist Indoneesia k\u00f6\u00f6gist k\u00f5rva taha panna, ehk siis tutvusime \u00fche hea koka k\u00e4e all kohaliku toidu valmistamise nippidega. T\u00e4nap\u00e4eva inimene on niiv\u00f5rd harjunud igasugu abistavate masinate ja konservide kasutamisega, nii et oli v\u00e4ga hariv ja v\u00e4rskendav n\u00e4ha ja isegi proovida, kuidas asju algup\u00e4raselt tehakse. N\u00e4iteks sain vastuse k\u00fcsimusele, mis mind juba t\u00fckk aega piinas, kuidas kookosp\u00e4hklist (mis on Indoneesia k\u00f6\u00f6gis v\u00e4ga levinud koostisosa) valge sisu k\u00e4tte saadakse. Vanamoeliselt kasutatakse selle riivimiseks sellist huvitavat pinki, mille otsa on kinnitatud hambuline “lusikas”, millega pooleks l\u00f6\u00f6dud p\u00e4hklit seest kraabitakse. J\u00f5udu kulub selleks omajagu.<\/p>\n

\"Kookoseriiv\"<\/p>\n

\"Kookoseriiv\"<\/p>\n

Esimest korda elus n\u00e4gin ka suure, madala kausi kujulist laavakivist “uhmrit”, millel maitsetaimed \u00fcmara kivi abil purustatakse.<\/p>\n

\"Uhmer\"<\/p>\n

\"Uhmer<\/p>\n

P\u00e4rast suurt k\u00e4sit\u00f6\u00f6d – kuidas muidu neid palju energiat n\u00f5udvaid riivimisi ja rullimisi nimetada – ja aurva vokipanni \u00e4\u00e4res seismist oli “kokanduskursuse” l\u00f5puks lauale panna neli rooga – aedviljad kookosega, karrikastmes kala, pruunistatud kookosega kana-rendang ning \u00f5lis praetud banaanid. Iseasi, kui kergesti vajalikud koostisosad Eestis k\u00e4ttesaadavad on, et seda hiljem Eestis korrata.<\/p>\n

\"Vokipannil<\/p>\n

\"Toidud<\/p>\n

\"Praetud<\/p>\n

\"Kala<\/p>\n

\u00d5htus\u00f6\u00f6ki vaatas laest pealt v\u00e4ike geko – seda roomajat kohtab siin, Indoneesias igal pool. Enamasti tulevad gekod v\u00e4lja \u00f5htul, kui laes s\u00fc\u00fcdatakse lambid – putukad tulevad ju teatavasti valguse peale, nii et gekodel on hea nendega siis maiustada. P\u00e4ris tihti oleme laes toimuvat gekode “jahti” pealt vaatama sattunud.<\/p>\n

\"Geko\"<\/p>\n

\"Geko<\/p>\n

Meie aeg Toba j\u00e4rve \u00e4\u00e4res sai l\u00e4bi ning kihutasime kaugemale p\u00f5hja, Bukit Lawangi orangutane vaatama. Orangutane, maailma suurimaid puuv\u00f5ras elavaid imetajaid, on maailma \u00fcsna v\u00e4he alles j\u00e4\u00e4nud, kuna nende ainsaks elupaigaks olevat metsa j\u00e4\u00e4b inimtegevuse t\u00f5ttu aina v\u00e4hemaks. Sumatra on \u00fcks v\u00e4heseid paiku, kus orangutane veel vabas looduses kohata v\u00f5ib. Seep\u00e4rast asusime kohaliku giidi saatel \u00fchep\u00e4evasele matkale l\u00e4bi kaitsealaks oleva d\u017eungli. Peab \u00fctlema, et ilmselt oli selle matka n\u00e4ol tegemist \u00fche sportlikuma \u00fcritusega meie ettev\u00f5tmise raames, sest tiheda taimkatte vahel kulgev rada oli mudane ja libe ning kulges enamasti j\u00e4rsult kas \u00fcles- v\u00f5i allam\u00e4ge – kohati oli tunne, nagu roniks m\u00f6\u00f6da seina. Piisavalt oli ka ronimist \u00fcle langenud puut\u00fcvede ning nende alt, nii et jalad said kokkuv\u00f5ttes korralikult vatti. \u00d5nneks oli puid, millest haarata, k\u00e4eulatuses piisavalt, muidu oleks saanud pika liu.<\/p>\n

\"Sihvakas<\/p>\n

\"Ronimine<\/p>\n

<\/p>\n

\"Looduslik<\/p>\n

\"V\u00e4iksed<\/p>\n

\"V\u00e4iksed<\/p>\n

\"Giid<\/a><\/p>\n

Ahve n\u00e4gime piisavalt, ning \u00f5nneks ei j\u00e4\u00e4nud kohtamata ka suured, pika karvaga orangutanid, kes end aina \u00fche puu otsast teise otsa vinnasid. T\u00f5eliselt uskumatud tegelased, kui neid l\u00e4hemalt vaadata – nende liigutused ning pilk on juba niiv\u00f5rd inimlik ja anal\u00fc\u00fcsiva olemusega, et m\u00f5ningane sugulus inimesega suisa kumab l\u00e4bi. Ennustatakse, et orangutanid on m\u00e4\u00e4ratud v\u00e4ljasuremisele 10-15 aasta jooksul.<\/p>\n

\"Gibon\"<\/p>\n

Gibonid h\u00e4\u00e4litsemas:<\/p>\n[audio:http:\/\/yhelteljel.ee\/audio\/Bukit_Lawangi_Gibboni_ahvid.mp3]\n

\"Mingi<\/p>\n

\"Orangutan\"<\/a><\/p>\n

Igasugu putukaid oli ka, alates hiiglaslikest sipelgatest (kelle keha oli 3-4 cm pikk), kelle hammustus pidavat olema v\u00e4ga valus, mitte nii hiiglaslikest \u00e4mblikest kuni suurtes parvedes liikuvate mutukateni.<\/p>\n

\"\u00c4mblik<\/p>\n

\"Suur<\/p>\n

\"Suur<\/p>\n

\"L\u00e4bi<\/a><\/p>\n

\u00dcks j\u00e4rjekordselt huvitavalt h\u00e4\u00e4litsev putukas:<\/p>\n[audio:http:\/\/yhelteljel.ee\/audio\/Bukit_Lawang_dzungli_putukas.mp3]\n

\u00dchtedeks ebameeldivamateks tegelasteks vihmametsas osutusid verekaanid – mind nendest \u00f5nneks s\u00e4\u00e4steti, kuid Margus leidis neid oma jalgade k\u00fcljest koguni neli t\u00fckki – haavad veritsevad p\u00e4rast kaanide \u00e4rat\u00f5mbamist p\u00e4ris t\u00fckk aega – ilmselt kasutavad nad imemise ajal m\u00f5nd verd vedeldavat ens\u00fc\u00fcmi. Nii suured need siiski polnud, kui Eestis, vaid kolme-nelja sentimeetri pikkused, ja mitte eriti j\u00e4medad. Paar kaani oli taibanud imeda isegi l\u00e4bi soki, mis sai neile siiski saatuslikuks, sest kuidagi said nad soki ja jalatsi vahel l\u00f6mastatud, nii et sokid vereplekised.<\/p>\n

\"Verekaani<\/p>\n

\"L\u00f6mastatud<\/p>\n

Bukit Lawang j\u00e4i meie viimaseks vaatamisv\u00e4\u00e4rsuseks Sumatral. N\u00fc\u00fcd oleme Indoneesia suuruselt kolmandas ning seega v\u00e4ga energilises ja suure \u00f5husaastatusega linnas, Medanis, mis t\u00f5lkes t\u00e4hendavat lahinguv\u00e4lja. Siin veedame ka j\u00f5ulud, ehkki p\u00fchad m\u00f6\u00f6duvad meie jaoks tsikli transporti Malaisiasse organiseerides. Inimesed on siin valdavalt islamiusku niikuinii (erinevalt Toba j\u00e4rve kandist, kus domineerib kristlus). Sellised p\u00fchad siis. Lahinguv\u00e4ljal.<\/p>\n

PS: suure k\u00e4rsitusega satelliittelefoni nuppe n\u00e4ppides kustutasime kogemata, ilma lugemata \u00e4ra hiljuti (enne 23. detsembrit) saabunud s\u00f5numi. V\u00f5imalusel v\u00f5iks saatja uuesti \u00f5nne proovida \ud83d\ude42<\/p>\n

H\u00e4id p\u00fchi k\u00f5igile!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eelmises sissekandes heitsime juba pisut valgust Toba j\u00e4rve piirkonnas elavale Bataki rahvale ja nende huvitavale arhitektuurile. J\u00e4ime keset j\u00e4rve asuvale Samosiri saarele kauemaks, et selle kultuuriga veidi l\u00e4hemalt tutvust teha – kehvasid teeolusid trotsides otsisime v\u00e4lja ka isoleeritumad k\u00fclad, kus elamine ehedam. On t\u00f5esti huvitav, kuidas inimesed veel t\u00e4nap\u00e4evalgi, kui enamus p\u00fcrgib modernsuse poole, ikka … Loe edasi J\u00f5uludeks lahinguv\u00e4ljale<\/span> →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"footnotes":""},"categories":[10],"tags":[132,129,1129,1114,123,1115],"class_list":["post-4967","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-aasia","tag-floora-ja-fauna","tag-helimaastikud","tag-indoneesia","tag-inimesed","tag-sook-ja-jook","tag-teeolud"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4967","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=4967"}],"version-history":[{"count":10,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4967\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5027,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4967\/revisions\/5027"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=4967"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=4967"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=4967"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}