![\"Minangkabau](\"http:\/\/yhelteljel.ee\/wp-content\/uploads\/2009\/12\/IMG_0903_v.jpg\" "\\"Minangkabau")
<\/p>\n<\/p>\n
<\/a>Sumatra vast kaks tuntumat j\u00e4rve on l\u00e4\u00e4neosas asuv Maninjau ning p\u00f5hjaossa j\u00e4\u00e4v Toba. M\u00f5tteliselt v\u00f5ib neid pidada kahe m\u00f5nes m\u00f5ttes sarnase, ent siiski v\u00e4ga erineva kultuuriruumi s\u00fcdameks.<\/p>\n <\/p>\n L\u00e4\u00e4ne-Sumatra p\u00f5lisasukateks on Minangkabau<\/a> (ka Minangi v\u00f5i Padangi) rahvas, kes on tuntud selle poolest, et tegemist on arvukaima matrilineaarse (perekonnanimi, vara ja maa l\u00e4heb emalt t\u00fctrele, samuti kolib mees abiellumisel naise koju) kogukonnaga maailmas. Ehkki algselt oli tegemist animistliku kultuuriga, on t\u00e4na domineeriv siiski islam, mist\u00f5ttu usu- ja poliitikavaldkond on rohkem meeste p\u00e4rusmaa.<\/p>\n Minangkabau kultuuris peetakse t\u00e4htsaks \u00f5ppimist, nii et poisid lahkuvad kodust juba teismeeas – selleks, et \u00f5ppida iseseisvalt hakkamasaamist ning naasta koduk\u00fclla kasulike kogemuste ja teadmistega. Just seep\u00e4rast elab umbes 7 miljonist Minangkabau kultuuri esindajast ainult 4 miljonit L\u00e4\u00e4ne-Sumatral, \u00fclej\u00e4\u00e4nud on m\u00f6\u00f6da ilma laiali, suuremate kogukondadena \u00fclej\u00e4\u00e4nud Sumatral, Jaaval ja isegi Malaisias. Arvatakse, et see on ka p\u00f5hjus, miks on Indoneesias nii laialt levinud Padangi stiilis restoranid, kus masakan Padang’ i ehk Padangi toitu serveeritakse restorani vaateknal p\u00e4ev otsa seisvatest n\u00f5udest) – paljud noormehed on enda t\u00f5estamiseks avanud restoranid, ja neid oleme n\u00e4inud lausa igal pool, juba alates Timori saarest, nii et Minangkabau s\u00f6\u00f6gikultuuri haare on t\u00f5esti lai.<\/p>\n Peale Padangi restoranide on Minangkabau rahvas tuntud ka oma isikup\u00e4rase arhitektuuri poolest. Nimelt on Minangkabau hoonetele omased h\u00e4rja sarvedena (“minang kabau” t\u00e4hendab t\u00f5lkes v\u00f5idukat h\u00e4rga) taeva poole sirutuvad katused ning peened ornamendid. Omaaegseid looduslikest materjalidest ehitatud hooneid on alles j\u00e4\u00e4nud k\u00fcllalt v\u00e4he, kuid \u00f5nneks elavad traditsioonid edasi – samalaadsed katused ehivad ka paljusid moodsaid hooneid.<\/p>\n Loomulikult eksisteerib sarvede kohta ka legend. Nimelt olla Minangkabau rahval olnud territoriaalvaidlus Jaava printsiga, ning selle lahendamiseks ilma verevalamiseta otsustati inimeste asemel vastamisi panna hoopis h\u00e4rjad. Jaava prints valis end esindama \u00fche \u00f5ige suure ja agressiivse h\u00e4rja, samas kui Minangi rahvas pani v\u00e4lja noore vasika. Loomulikult l\u00f5peb lugu p\u00fc\u00e4ndiga ning Minangkabau v\u00f5idutseb – kavalus on selles, et vasikat, kelle sarved viilitakse mat\u0161i eel\u00f5htul teravaks-teravaks, hoitakse n\u00e4ljas, nii et kui see suurt h\u00e4rga n\u00e4eb, tormab see kohe tema k\u00f5hu alla udarat otsima, ning l\u00f5ikab h\u00e4rja k\u00f5hu sarvedega katki.<\/p>\n Huvitav kultuur, mille eksistentsist enne midagi ei teadnud, mis sest, et tegemist on k\u00fcllatki m\u00f5juv\u00f5imsa ning arvuka kogukonnaga.<\/p>\n Endise Minangkabau kuningriigi territooriumil asuv Maninjau j\u00e4rv on id\u00fclliliselt unine koht, kus on m\u00f5nus lihtsalt l\u00f5\u00f5gastuda ning j\u00e4lgida, mismoodi pilved m\u00f6\u00f6da j\u00e4rve kaldaks olevaid kraatriservasid \u00fcles-alla ning kalamehed oma puut\u00fcvest uuristatud paatidega edasi-tagasi s\u00f5uavad.<\/p>\n Pisut s\u00f5itsime j\u00e4rve \u00fcmber ka ringi (p\u00e4ris ringi peale ei teinud, sest vihm kimbutas) ja vaatasime, millega inimesed tegelevad. Kes oli ametis riisip\u00f5llu k\u00fcndmisega, kes kalap\u00fc\u00fcgiga, kes veel millegagi. M\u00f5ni istus ka niisama. Niisama istumist n\u00e4gime \u00fcldse k\u00fcllalt palju. Maninjau kant on ju turismisihtkohaks loodud, ning turismi infrastruktuur p\u00e4ris hea, kuid on see madalhooajast v\u00f5i millestki muust, ent peale paari turisti meile silma ei hakanud. Nii veeretabki hulk alarakendatud teeninduspersonali p\u00e4evi \u00f5htusse niisama laiseldes.<\/p>\n Nagu \u00fclalolevalt pildilt n\u00e4ha, on mootorrattakiiver siin v\u00e4ga universaalne peakate, nii et isegi kalastama minnes on kiiver peas – kusjuures see ei ole mingi marginaalne pilt, vaid Indoneesias ongi miskip\u00e4rast kombeks kiiver ja poes- ja s\u00f6\u00f6mask\u00e4igu ajaks p\u00e4he j\u00e4tta. T\u00e4iesti arusaamatu! Mainimist v\u00e4\u00e4rib muidugi ka see, et siin l\u00e4hevad mootorrattaga s\u00f5itmisel k\u00e4iku ka ehitus- pesapalli- ja mis iganes muud kiivrid.<\/p>\n Kuid tagasi j\u00e4rve \u00e4\u00e4rde. Veel \u00fcks asi, mis aitab p\u00e4evi meeldivalt \u00f5htusse saata, on loomulikult hea s\u00f6\u00f6k. Oma suureks \u00f5nneks leidsime j\u00e4rve\u00e4\u00e4rsest k\u00fclast \u00fche v\u00e4ikese kohviku (Caf\u00e9 Rama, soovitame soojalt!), mis meile iga kord, kui sinna l\u00e4ksime, ehtsaid h\u00f5rgutisi pakkus. Lihtne, mittemidagi\u00fctlevate kilekaante vahele pandud men\u00fc\u00fc ei t\u00f5stnud me ootusi esialgu just teab mis k\u00f5rgele – lootsime lihtsalt k\u00f5hu t\u00e4is saada – kuid p\u00e4rast esimesi suut\u00e4isi oli tunne, et sinna l\u00e4heks veel ja veel. K\u00fcll olid maitsvad omletid, k\u00fcll banaani-kookosepannkoogid \u0161okolaadikastmega, kuid \u00fche v\u00f5imsaima toiduelamuse pakkus ikan panggang ehk Minangi stiilis valmistatud grillkala. See oli lihtsalt nii h\u00f5rk, et t\u00e4iesti julgelt v\u00f5in v\u00e4ita, et see on maitsvaim kalaroog, mida me Indoneesias mekkinud oleme.<\/p>\n Maninjau j\u00e4rve \u00e4\u00e4rest v\u00f5tsime taaskord suuna p\u00f5hja, Indoneesia suurima j\u00e4rve, Toba \u00e4\u00e4rde. Kuna Sumatra on ikka \u00fcks v\u00e4ga suur saar, ja kuna teeolud on siin kohati t\u00e4iesti v\u00f5rreldavad n\u00e4iteks Boliivia teedeta oludega, siis v\u00f5ttis see muidugi aega. Suvalises provintsilinnas (ei tea nimegi, sest meie GPS-kaardile ei olnud seda m\u00e4rgitud) peatudes saime esmakordselt tunda t\u00f5eliselt \u00e4revakstegevat maav\u00e4rinat. Istusime hotellis voodis, \u00fcks t\u00f6\u00f6tles arvutis pilte, teine tegeles m\u00e4rkmete kirjapanemisega, kui \u00fchel hetkel oli tunne, justkui keegi oleks voodit ramminud. M\u00f5ned sekundid hiljem toimus veel teinegi t\u00f5uge, v\u00f5imsa bassiga. Kusagilt kostis klaasiklirinat ning kiljumist. Kargasime voodist v\u00e4lja ja asusime juba peaaegu et evakueeruma, kuid rohkem t\u00f5ukeid ei tulnud. Jalad all v\u00e4risemas ja pulss kiire, j\u00e4ime ootele. Istusime nii t\u00fckk aega ja m\u00f5tlesime, et tegelikult ei teagi, kuidas peaks sellises olukorras k\u00e4ituma. Siin, kolmandas maailmas vaevalt et hotelli personal tuleb sul evakuatsiooniolukorras k\u00e4tt hoidma, et “j\u00e4tame n\u00fc\u00fcd asjad tuppa ja l\u00e4heme majast v\u00e4lja” vms. T\u00f5sidusega pooleks k\u00e4is peast l\u00e4bi isegi m\u00f5te, et \u00e4kki peaks kiivriga magama – noh et juhuks, kui \u00f6\u00f6sel p\u00e4riselt v\u00e4risema peaks hakkama. Mitte, et sellest m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset kasu oleks, kui kogu maja su \u00fcmber \u00fcmber kukub! P\u00e4ris k\u00f5hedusttekitav kogemus igal juhul. Saime aru, miks paljud turistid Sumatrat v\u00e4ldivad ja \u00fchtlasi saime ka aru, miks nii paljud inimesed t\u00f5sistes maav\u00e4rinates surma saavad – esimene t\u00f5uge v\u00f5ib tulla nii tugev ja j\u00e4rsk, et p\u00f5him\u00f5tteliselt l\u00f6\u00f6b hoonel lihtsalt \u00fches suunas “jalad” alt \u00e4ra – nagu seda n\u00e4gime Padangis<\/a>, kus mere\u00e4\u00e4rsel t\u00e4naval olid k\u00f5ik majad \u00fches kindlas suunas, sugugi mitte juhuslikult kreeni vajunud. Ei pruugi tulla mingit hoiatavat t\u00f5uget, vaid kogu “pauk” kohe esimese raksuga. Nii j\u00e4rsu maav\u00e4rina puhul pole lihtsalt v\u00f5imalik hoonest \u00f5igel ajal v\u00e4lja saada See tundub olevat lausa sekundite k\u00fcsimus, kui kogu \u00fcmbritsev hoone sulle lihtsalt julmalt “p\u00e4he t\u00f5mmatakse”.<\/p>\n Teele p\u00f5hja suunas j\u00e4i nii d\u017eunglit, sajakraadiseid kuumaveeallikaid kui k\u00fclgkorvidega Vespasid.<\/p>\n Lindistus samast kohast:<\/p>\n[audio:http:\/\/yhelteljel.ee\/audio\/Sumatra_linnud_kuumaveeallikate_juures.mp3]\n Vespad on selles m\u00f5ttes t\u00e4iesti h\u00e4mmastavad, et need, mida me siin n\u00e4inud oleme, on p\u00e4ris vanad, kuid vaatamata sellele, et neid mitmek\u00fclgselt ja aktiivselt kasutatakse, peavad nad ikka veel vastu. Osa neist n\u00e4eb v\u00e4lja lausa kui puhtaverelised rotikad<\/a> – v\u00e4rv maha koorunud, detailid k\u00fcljest \u00e4ra kukkunud\/murdnud, l\u00e4biroostetanud, m\u00f5lke t\u00e4is, raam k\u00f5ver jne – kusjuures mitte tahtlikult selliseks tehtud, vaid lihtsalt j\u00f5hkrat ja pikaajalist kasutust n\u00e4inud, aga ikka liiguvad ja s\u00f5idavad! N\u00e4iteks Jaapani rollerid kuluvat intensiivse kasutuse juures kohalike s\u00f5nul juba m\u00f5ne aastaga l\u00e4bi. Tundub, et vana Itaalia raud on uuest Jaapani omast usaldusv\u00e4\u00e4rsemgi, mis sest, et viimast peetakse l\u00e4\u00e4nemaailmas sterot\u00fc\u00fcpselt v\u00e4ga kvaliteetseks ja kauakestvaks. V\u00f5ib-olla tuleb vastuolu ka sellest, et paljud siin ringi vuravad Jaapani kaubam\u00e4rgi all toodetud (“populaarsuselt” j\u00e4rgimselt jaotatud: Honda, Yamaha, Suzuki ja Kawasaki) rollerid on siiski v\u00e4ljaspool Jaapanit toodetud. Hiina toodangut pole siin \u00fcllatavalt kombel pea \u00fcldse n\u00e4inud, samas kui n\u00e4iteks L\u00f5una-Ameerikas leidus Hiina rollereid liikvel olevat kohati ikka p\u00e4ris ohtralt.<\/p>\n Tee \u00e4\u00e4res kohtasime \u00fcht koera, kes oma “kasukalt” kangesti tiigrit meenutas:<\/p>\n Teatud m\u00e4\u00e4ral tekitas elevust taaskordne ekvaatori\u00fcletus. Mitte niiv\u00f5rd sellep\u00e4rast, et juba ammu polnud seda tsikliga \u00fcletanud (viimati Ecuadoris), kuiv\u00f5rd sellep\u00e4rast, et selle ettev\u00f5tmise raames oli see meil ilmselt viimane kord ekvaatorit \u00fcletada. L\u00f5unapoolkerale j\u00e4i palju h\u00e4id m\u00e4lestusi!<\/p>\n Minangkabau rahva “pullisarvemajad” j\u00e4id niisiis selja taha ning \u00fcht\u00e4kki avastasime end juba uue kultuuri, Bataki<\/a> maalt. Huvitav on siinjuures see, et h\u00e4gusel esmapilgul ei saagi muutusest aru, majade katused on ikka kaardus, kuid v\u00e4he l\u00e4hemal vaatlusel selgub, et kaar ei ole nii j\u00f5uline, vaid tagasihoidlikum, samas kui ornamendid j\u00e4tavad m\u00e4ngulisema, d\u00fcnaamilisema mulje.<\/p>\n Esimese asjana tekkis mul loomulikult k\u00fcsimus, kas neil kahel kultuuril, Minangkabaul ja Batakil on \u00fchised juured v\u00f5i on need mingil hetkel m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt segunenud, kuid eri allikaid uurides sellele viiteid ei leidnud (v\u00f5ib ka olla, et ei uurinud piisavalt h\u00e4sti, sest interneti\u00fchendus ei luba). Tegelikult on nii, et Bataki \u00fchiskond on risti vastupidi, patriarhaalne, ning valdav osa inimestest hoopis kristlased. Katoliiklus on torkab siin silma igal sammul, sest hiigelsuuri riste ning kirikuid on harjumatult palju. Imaami pole ka kuulda olnud.<\/p>\n Suurem osa Bataki kultuuri esindajatest (keda kogu maailmas on umbes 6 miljonit, neist 5 miljonit P\u00f5hja-Sumatral) elab Kagu-Aasia s\u00fcgavaima ning Indoneesia suurima j\u00e4rve, Toba kandis. Selleks, et teha selle kultuuriga l\u00e4hemalt tutvust, otsustasime seilata keset j\u00e4rve asuvale Samosiri saarele. Sadamas jooksis ringi hulk poisip\u00f5nne, m\u00f5ned neist suisa alasti. “Valged turistid hiiglasliku mootorrattaga” tekitasid neis kahtlemata uudishimu ning tahtmist oma oskusi demonstreerida – pardalt vetteh\u00fcppeid j\u00e4tkati ka siis, kui praam oli sadamast juba liikuma hakanud. Praamis\u00f5it \u00fcle kraatrij\u00e4rve oli rahulik, sest lainetust \u00fcldse polnud.<\/p>\n Esmamulje saarele saabudes oli t\u00e4iesti kummituslik, sest saar on t\u00e4is t\u00fchjadena seisvaid hotelle. Omal ajal, see t\u00e4hendab 1990ndatel oli see t\u00e4iskuureivide toimumiskohaks, nii et turism \u00f5itses ning p\u00fcsti pandi lugematul hulgal hotelle ja restorane. N\u00fc\u00fcd on reivijad avastanud Tai ning turism on t\u00e4iega alla k\u00e4inud, j\u00e4ttes alles hulga kenade Bataki katustega tondilosse. Ehk on muidugi asi j\u00e4lle selles, et on k\u00e4imas vihmaperiood ning ehk avatakse hotellid hooaja saabumisel taas, kuid praegu on pilt kui mitte k\u00f5he, siis nukker ikka. Turiste on veidi rohkem kui Maninjaul, kuid igal sammul just nende otsa ei komista. Ujumas ei ole ka kedagi, ehkki vesi on k\u00fcllalt selge ning temperatuur ei liiga k\u00fclm ega soe.<\/p>\n Samosiril n\u00e4gime (peale hotellide) veel Bataki stiilis hooneid, ka vanemaid ja tagasihoidlikumaid, ning k\u00e4isime \u00e4ra Bataki tantsuetendusel. Kahjuks peab \u00fctlema, et ainult neljale turistile (kaks neist meie) esinema pidanud kollektiiv j\u00e4ttis k\u00fcllaltki tujutu mulje, kuid mingi ettekujutuse tantsust ja muusikast saime.<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n