![\"Sumatra](\"http:\/\/yhelteljel.ee\/wp-content\/uploads\/2009\/12\/Sumatra-3-HDR.jpg\" "\\"Sumatra")
<\/p>\n<\/p>\n
<\/a>Juba mitmendat p\u00e4eva j\u00e4rjest tervitavad meid aina paradiisilaadsed maastikud ning naerusuised kohalikud, kes k\u00fcll paraku s\u00f5nakestki inglise keelt ei r\u00e4\u00e4gi. M\u00f5nikord tuleb ette sedagi, et meie katsetele indoneesia keelt purssida vastatakse arusaamatust v\u00e4ljendaval pilgul – on piirkondi, kus indoneesia keel pole kohalike jaoks kaugeltki mitte esimene keel, nii et me pole ainsad, kes v\u00f5\u00f5rkeelega h\u00e4das.<\/p>\n <\/p>\n Kohati tekib tunne, nagu oleksime turistide poolt sissetallatud rajast v\u00e4ga kaugele eksinud, kuid siis j\u00e4lle k\u00f5lab m\u00f6\u00f6duvast veoautost “hello misteeeerrr!” v\u00f5i “ai laav ju miiiissss!”, ning l\u00f6\u00f6me kahtlema. Enamasti sellega kohalike s\u00f5navara siiski piirdubki. Ometi j\u00e4tavad nad nii sooja ja siira mulje, et tunneme end igati oodatuna.<\/p>\n Ja tasub meil vaid kusagil pildi tegemiseks peatuda, juba on nad platsis, noored ja vanad. Tagasihoidlikkus ja h\u00e4belikkus v\u00e4ljendub neil teisiti kui meil, p\u00f5hjamaalastel – ma ei kujutaks ette eestlasi v\u00e4lismaalast n\u00e4hes pikemalt m\u00f5tlemata tema \u00fcmber kogunemas, mis on siin asjade nii loomulik k\u00e4ik, et kui seda ei juhtuks, siis arvaks, et midagi on kardinaalselt korrast \u00e4ra. Samas ei ole nad oma uudishimu v\u00e4ljan\u00e4itamisel kuidagi pealet\u00fckkivad. Nad v\u00f5ivad sind igast k\u00fcljest \u00fcmbritseda ja igat su liigutust \u00fcksisilmi j\u00e4lgida, olles seejuures aupaklikud, end sinu tegevusse mitte segada. Alles siis, kui ise otsa lahti teed ja \u00fcritad nendega verbaalset kontakti luua, muutuvad nad v\u00e4ga elavaks – uurivad mootorratta kohta ning viskavad “imelike valgenahaliste” \u00fcle isekeskis nalja (sellest ikka saad aru, kui sinu kohta nalja tehakse, isegi kui keelt ei m\u00f5ista). Lapsed on muidugi teine teema – ehk ei avaldu kultuurinormid neis veel nii tugevalt – nemad n\u00f5uavad endale koheselt t\u00e4helepanu ning on igal hetkel valmis pildi jaoks poseerima (erinevalt t\u00e4iskasvanutest, kes teinekord pildi tegemisest keelduvad).<\/p>\n Sumatra pidavat t\u00f5lkes t\u00e4hendama kullasaart. Omal ajal sai saar selle nime siin kasvava pipra j\u00e4rgi, millel kui ekspordiartiklil olla olnud kulla v\u00e4\u00e4rtus. Meie \u00fchegi piprataime otsa veel komistanud pole, kuid Sumatra kuldav\u00e4\u00e4rt ilu on meid k\u00fcll lugematul korral pead p\u00f6\u00f6rama ja ahhetama pannud. Siin on nii lopsakat vihmametsa kui m\u00f6llavaid ookeanilaineid, fotogeenilistest palmisaludest, unistest rannak\u00fcladest ja maalilistest riisip\u00f5ldudest r\u00e4\u00e4kimata.<\/p>\n <\/a> Ka kohalik fauna v\u00e4\u00e4rib \u00e4ramainimist – oleme siin juhuslike kohtumiste teel tuttavaks saanud nii m\u00f5negi “p\u00f5liselanikuga” – eri mardikate, liblikate, krabide ja isegi \u00fche teed \u00fcletada \u00fcritava kilpkonnaga – viimase t\u00f5stsime tee pealt \u00e4ra, et keegi temast kogemata kombel \u00fcle ei s\u00f5idaks. Siin ei pidurdata isegi inimeste p\u00e4rast, mis siis veel loomadest r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n