![\"Mees](\"http:\/\/yhelteljel.ee\/wp-content\/uploads\/2009\/12\/IMG_0372_21.jpg\" "\\"Mees")
<\/p>\n<\/p>\n
Viimased p\u00e4vad Jakartas olid k\u00f5ike muud kui p\u00e4ikesepaistelised ja ilusad – sudu vajus majade vahele juba ennel\u00f5unal ning vihmaperiood andis oma kohalolekust j\u00f5uliselt m\u00e4rku – p\u00e4rastl\u00f5unad pidime tugevate vihmahoogude t\u00f5ttu sisustama tubaste tegevustega.<\/p>\n
<\/p>\n
Sel hommikul, kui olime otsustanud Indoneesia pealinnast minema s\u00f5itma, \u00e4ratas meid juba kell neli l\u00e4hedalasuvast mo\u0161eest kostev niiv\u00f5rd paeluva meloodiaga koraaniretsitatsioon, et uni oli kui k\u00e4ega p\u00fchitud. P\u00e4rast m\u00f5neminutilist helide endasseimemist poolunes tundus sisemus justkui kevadiselt v\u00e4rske, kuid voodist v\u00e4lja ning lindistaja j\u00e4rgi ronides sain aru, et “kest” oli veel rammusalt unine – ehk sai mulle osaks spirituaalne \u00f5nnistus? Ise kohal olles on muidugi k\u00f5ik helilised n\u00fcansid v\u00e4gevamad, sest lisandub veel ka visuaalne aspekt: \u00e4sja esimesi soojasid valguskiiri n\u00e4inud Jakarta r\u00f5ske \u00f5huga t\u00e4idetud kitsad t\u00e4navad, sealt v\u00e4ljaulatuvad mo\u0161eetipud erksinise taeva taustal, mille all on justkui pehme “helivaibaga” kaetud v\u00e4rskelt \u00e4rkav elukeskkond – t\u00e4ielik id\u00fcll:<\/p>\n[audio:http:\/\/yhelteljel.ee\/audio\/Jakarta_4AM_palve.mp3]\n Startisime niisiis varakult ning enne kui arugi saime, olime juba praamil Sumatra<\/a> poole. Heitsime veel viimase pilgu meist eemalduvale Jaavale ning sadamas seisvatele roostetavatele praamidele, kuid mingit \u00e4ratuntavat nostalgiatunnet miskip\u00e4rast ei tekkinud. Kummalise m\u00e4lestusena j\u00e4i kummitama poisike, kes praamiga m\u00f5nda aega kaasa ujus, hoides algul k\u00fcljele (tema vaatamine tekitas k\u00f5hedust – praamil on sadamas man\u00f6\u00f6verdamiseks ju ka k\u00fclgmised s\u00f5ukruvid, mille vahele v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da), ning ujudes l\u00f5puks isegi tagumise s\u00f5ukruvi juurde, kuni keegi talle \u00fcle parda raha viskas – rahat\u00e4ht hammaste vahel, ujus poiss minema.<\/p>\n Kahetunnine (ja \u00fchtlasi ka meie viimane Indoneesia-sisene) praamis\u00f5it oli, nagu ikka, t\u00e4is autotekile p\u00fcsti pandud “plaadipoest” kostvat indopoppi ning uudistajatele seletuste andmist selle kohta, kes me oleme ja kust me tuleme.<\/p>\n[audio:http:\/\/yhelteljel.ee\/audio\/praamis6it_sumatrale.mp3]\n Igal pool, kuhu me ka ei l\u00e4he, \u00e4ratame kohe t\u00e4helepanu. Teinekord imestan, kuidas m\u00f6\u00f6duvad autojuhid suudavad meie tee \u00e4\u00e4rde pargitud tsikli sekundi murdosa jooksul “teistsugusena” identifitseerida ning sellele ka signaali andes v\u00f5i tulesid vilgutades reageerida. Torkame ikka oma kohalike standardite j\u00e4rgi hiiglasliku tsikliga jube h\u00e4sti silma. Teinekord unustatakse end ka foori taha, roheline tuli juba s\u00fcttinud, tsiklit uudistama. Ka praamil on huvi tsikli vastu suur – isegi kui ei osatud v\u00f5i ei julgetud midagi k\u00fcsida, siis asjaolu, et tsikli juurde kogunes hulk inimesi, r\u00e4\u00e4gib iseenda eest.<\/p>\n Sumatra rabab meid oma lopsaka loodusega, ning liiklust on omajagu v\u00e4hem, nii et rohkem on ruumi hingata ja \u00fcmbritsevat endasse imeda. Nagu Jaavalgi, on palmid ja on riisip\u00f5llud, kuid atmosf\u00e4\u00e4r on rahulikum, l\u00f5\u00f5gastunum. Ja ometi m\u00f5jub kuidagi j\u00f5uliselt.<\/p>\n \u00d5hk tundub m\u00f5nusam – ehk tuleb see sellest, et maandume esimeseks \u00f6\u00f6ks Sumatral v\u00e4ikeses sadamalinnas, Kaliandas, kus pole m\u00e4rkigi meeletust liikluskeerisest ning kus me t\u00f5en\u00e4oliselt oleme ainsad turistid. V\u00f5i ehk hoopis sellest, et meie saabumine j\u00e4\u00e4b tulevate ja minevate vihmahoogude vahele, mis muudavad \u00f5hu meeldivalt jahedaks ja v\u00e4rskeks. Need on siin tugevad, ning isegi v\u00e4lku l\u00f6\u00f6b hullu moodi. \u00d5htu veedamegi hotelli r\u00f5dult merd ning selle kohal l\u00f6\u00f6vat v\u00e4lku imetledes.<\/p>\n Liigume Sumatrat m\u00f6\u00f6da kobamisi, sest kaarti meil pole, ning infot l\u00f5unaosa vaatamisv\u00e4\u00e4rsuste kohta napib – v\u00f5tame niisiis lihtsalt suuna p\u00f5hja poole ja vaatame, kuhu tee meid viib. Otsustame peatuda \u00fches suvalises kalurik\u00fclas, mis pakub h\u00e4id vaateid merele ja kohalike igap\u00e4evatoimetustele. Meie j\u00e4lgime neid ja nemad j\u00e4lgiva meid – meie jaoks on p\u00e4eva naelaks see, kui saame \u00fchel poisikesel abiks olla tuulelohe p\u00e4\u00e4stmisel merest, nende jaoks k\u00fcllap see, et nende k\u00fclas k\u00e4is valge inimene. \u00dched \u00f5nnelikud k\u00f5ik.<\/p>\n Kalurik\u00fclast edasi kulgeme j\u00e4lle m\u00f6\u00f6da riisip\u00f5ldudest ja traditsioonilistest h\u00fcttidest, ning kui \u00fchel hetkel teeme tee k\u00f5rval peatuse, et puhata ja mekkida kohaliku taluniku k\u00e4est ostetud eksootilist puuvilja duriani, oleme \u00e4kitselt kohvip\u00f5\u00f5saste keskel.<\/p>\n![\"Troopiline](\"http:\/\/yhelteljel.ee\/wp-content\/uploads\/2009\/12\/IMG_0342_s.jpg\" "\\"Troopiline")
<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n