{"id":4592,"date":"2009-12-04T12:31:06","date_gmt":"2009-12-04T10:31:06","guid":{"rendered":"http:\/\/yhelteljel.ee\/?p=4592"},"modified":"2009-12-04T15:22:52","modified_gmt":"2009-12-04T13:22:52","slug":"epitsentris","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/yhelteljel.ee\/?p=4592","title":{"rendered":"Epitsentris"},"content":{"rendered":"

\"Pilvel\u00f5hkuja<\/a><\/p>\n

<\/a>Jaava kohta \u00f6eldakse, et see on Indoneesia riigi kese, ning arvestades, et saar on koduks enam kui poolele Indoneesia rahvastikust, siis k\u00f5lab selline v\u00e4ide k\u00fcllaltki p\u00f5hjendatult. Kui sellel keskmel on olemas veel oma kese, siis selleks on kahtlemata Jakarta.<\/p>\n

Saabusime Indoneesia pealinna paraja portsu skeptilisusega, olles l\u00e4binud pea sadu kilomeetreid kestvad liiklusummikud. Jah, kui Jaava idaosa v\u00f5lus meid avarate vaadete, sillerdavate riisip\u00f5ldude ja hubaste m\u00e4gik\u00fcladega, siis m\u00f5nisada kilomeetrit enne Jakartat avastasime end j\u00e4rsku tihedast liikluskeerisest, kus \u00f5hu asemel tuleb sisse v\u00f5tta heitgaaside uimastavat mikstuuri ning kus \u00fcle k\u00f5ige m\u00e4\u00e4rab m\u00e4ngureeglid see, kellel on suurem gabariit (ehk puhas f\u00fc\u00fcsika – suurematel on suuremad \u00f5igused). Ja mida Jakartale l\u00e4hemale, seda intensiivsemaks see k\u00f5ik muutus.<\/p>\n

<\/p>\n

Siinne liiklus on niiv\u00f5rd t\u00e4helepanu n\u00f5udev, et kui p\u00e4eva l\u00f5pus m\u00f5nes hotellis maandume ning pean hakkama t\u00e4itma registreerimislehte, kus muuhulgas k\u00fcsitakse ka seda, kust me tuleme ja kuhu me l\u00e4heme, n\u00f5uab p\u00e4evas\u00fcndmuste “tagasikerimine” lausa f\u00fc\u00fcsilisena tunduvat pingutust. Ka m\u00f5netunnise s\u00f5idu j\u00e4rel on t\u00fchjakspigistatud sidruni tunne. Ja mina pole see, kes juhtrauda hoiab!<\/p>\n

Mis see siis on, mis teeb liikluse selliseks nagu see on? Varasemast kogemusest oleksime k\u00f5ige \u00f5udsema liiklusega koha tiitli andnud ehk S\u00fc\u00fcriale, kus reisisime 2007. aastal. Seal olid meie jaoks harjumatuteks teguriteks teel olevad hobuveokid, p\u00f5llundusatribuutikaga traktorid ning v\u00e4rviliste tulede ja muusikaga veoautod. Esimestel muidugi tulesid polnud, nii et pimedas s\u00f5ites v\u00f5is neid vaid aimata. N\u00fc\u00fcd m\u00f5istame, et olime tollal veel liikluskogemuse m\u00f5istes “rohelised”.<\/p>\n

Hullu liikluse poolest tuntud Ladina-Ameerika maad ei \u00f5petanud meile v\u00e4ga palju uut (v\u00e4hemalt peale selle, et k\u00f5ik teavad, et \u00fchel sinisel bussil on kombeks Otovalo k\u00fclas, Ecuadoris, j\u00e4rsul m\u00e4giteel tagurdada, s\u00f5ltumata sellest, kas keegi on parasjagu selle j\u00e4rel s\u00f5itmas v\u00f5i mitte). Indoneesias pidime niisiis omandama uued reeglid. Jutt ei ole muidugi sellistest reeglitest, nagu n\u00e4iteks see, et liiklus on (\u00fcldjuhul) vasakpoolne – sellega olime tuttavaks saanud juba Austraalias ning see meile probleeme ei tekita.<\/p>\n

Ma ei tea muidugi, mida \u00fctleb liikluseeskiri Indoneesias (ja vaevalt, et suurem osa siinses liikluses osalejatest kunagi autokoolis \u00fcldse on k\u00e4inud), kuid praktikas on n\u00e4iteks m\u00f6\u00f6das\u00f5idud lubatud s\u00f5ltumata sellest, kas a) keegi on vastu tulemas v\u00f5i mitte, b) eesolev s\u00f5iduk on juba alustanud m\u00f6\u00f6das\u00f5itu, c) sinust on alustatud m\u00f6\u00f6das\u00f5itu. Umbes kolmandik liikluses osalejatest on aeglased s\u00f5idukid – hobutakso, rollerid, igasugu m\u00f5eldavates ja m\u00f5eldamatutes kohtades peatuvad bussid ning pidevalt nende taha “lukku” j\u00e4\u00e4vad veoautod. Kuid loomulikult ei j\u00e4\u00e4 kiiremad s\u00f5idukid nende taha ootama, vaid alustavad m\u00f6\u00f6das\u00f5itu, ilma hoogu maha v\u00f5tmata ning ette, taha v\u00f5i k\u00f5rvale vaatamata. M\u00f6\u00f6das\u00f5it n\u00e4ib olevat siinse liikluse alustala – kuhu ka ei vaataks, ikka on keegi m\u00f6\u00f6das\u00f5idul. S\u00f5rmedest ja varvastest j\u00e4\u00e4b puudu, kui \u00fcritada kokku lugeda need korrad, kui oleme pidanud teelt v\u00e4lja s\u00f5itma, et v\u00e4ltida kokkup\u00f5rget m\u00f5ne m\u00f6\u00f6das\u00f5itu sooritava bussiga. Viimased ongi liikluses k\u00f5ige suuremad “kunnid”, sest esiteks on nad nii suured, et blokeerivad oma kerega terve s\u00f5iduraja, ning teiseks on nad seejuures \u00f5igust t\u00e4is – pole lootustki, et m\u00f6\u00f6das\u00f5itu alustanud buss takistuse ilmnemisel tagasi oma suunav\u00f6\u00f6ndisse siirduks. Selle asemel vilgutab ta hoopis tulesid, et “takistus” ise teelt eest \u00e4ra kaoks. M\u00f5nikord ma lihtsalt sulgen instinktiivselt silmad, et mitte n\u00e4ha, mis juhtub. Pauku ei tule, avan silmad taas. Allah vist kaitseb meid.<\/p>\n

Keegi \u00fctles, et Aasia liikluses elluj\u00e4\u00e4mise retseptis on anda gaasi, sest kui v\u00e4hegi kahtlema j\u00e4\u00e4d, s\u00f5idetakse sinust lihtsalt \u00fcle. Mulle tundub, et see v\u00e4ide peab paika. M\u00f5nikord on mul k\u00fcll tunne, et me s\u00f5idame liiga kiiresti, kuid ometi oleme(s\u00fclitan kolm korda \u00fcle vasaku \u00f5la) elus ja terved, tsikkel ka.<\/p>\n

Siinses liikluses ei valitse kaos, lihtsalt reeglid on teised kui need, millega oleme harjunud. Muide, ootusp\u00e4raselt ei kanna siin \u00fckski mootorrattur kaitsevarustust. Heal juhul on ainult kiiver peas. S\u00f5idetakse pl\u00e4tudega, ning tihtipeale v\u00f5ib ristmikel \u00fcksildasi pl\u00e4tusid vedelemas n\u00e4ha – ilmselt kukub foori taga j\u00e4rge oodates jalast \u00e4ra, ja kus sa seda enam \u00fcles korjama hakkad, kui selja taga k\u00f5ik juba tuuritavad! Pl\u00e4tu on siin \u00fcldse universaalne jalats.<\/p>\n

\"Pl\u00e4tu\"<\/p>\n

Niisiis oleme Jakartas, k\u00fcmne miljoni elanikuga linnas. See ei ole vastupandamatult kaasakiskuva atmosf\u00e4\u00e4riga linn, kuid selles on paras annus inspiratsiooni. Ettekujuteldamatult multikultuurilise rahva pealinn ikkagi. Parkisime tsikli hotelli fuajeesse ja l\u00e4ksime avastama.<\/p>\n

\"Gessu<\/p>\n

Esimene asi, mis silma torkab, on iga enesest lugu pidava suurlinna element – pilvel\u00f5hkujad. Neid on nii lihtsamaid kui ka keerulisema, huvitavama arhitektuurilise lahendusega, mis t\u00f5epoolest rikastavad elukeskkonda, on linna ehteks. Alati, kui m\u00f5nda huvitavamat n\u00e4en, loodan sellele, et Eestissegi kerkiks rohkem julgeid hooneid (nagu Tigutorn Tartus, v\u00f5i Fahle maja Tallinnas) – et ikka oleks, mida vaadata.<\/p>\n

\"Jakarta<\/a><\/p>\n

\"Huvitavam<\/a><\/p>\n

\"Torn\"<\/p>\n

\"Erinevad<\/p>\n

\"Jakarta\"<\/p>\n

\"Torn\"<\/p>\n

\"Jakarta\"<\/a><\/p>\n

Traditsiooniliselt \u00e4rimaailma p\u00e4ralt olevate pilvel\u00f5hkujate p\u00f5lvek\u00f5rgusel asuvad aga mo\u0161eed, millest kindlatel kellaaegadel kostev koraani retsitatsioon on muutunud juba nii harjumusp\u00e4raseks taustaks, et enam ei pane t\u00e4helegi.<\/p>\n[audio:http:\/\/yhelteljel.ee\/audio\/Jakarta_k6rvalt2nav.mp3]\n

Tegelikult saime siin lausa pettu(mu)se osaliseks, kui mulla laul \u00fchel hommikul kuidagi eriti tuttavalt k\u00f5las – t\u00e4pselt samamoodi kuulsime ju koraani retsiteeritavat Labuanbajos! Ilmselt on ka mo\u0161eed astunud moodsasse aega ning lasevad teinekord koraani lindi pealt. V\u00f5i on see hoopis mp3?<\/p>\n

Indoneesias ei ole islam muidugi ka nii range kui n\u00e4iteks Iraanis, nii et variatsioone leidub ilmselt muudeski religiooni j\u00e4rgimise aspektides. Vabama mulje j\u00e4tavad ka palvetoad, mida leiab siin igal pool, alates tanklast ja kaubanduskeskusest, l\u00f5petades hotellide ja suvaliste nurgatagustega – sagedamini kui Meka poole palvetamas oleme seal silmanud inimesi mobiiliga s\u00f5numeid saatmas v\u00f5i lapsi m\u00e4ngimas.<\/p>\n

\"Palvetuba<\/a><\/p>\n

Pilvel\u00f5hkujate ja mo\u0161eede vahele mahub lihtsate indoneeslaste elukeskkond – haisev solgikanal lihtsa maja k\u00f5rvalt m\u00f6\u00f6da voolamas, nudisabadega kassid t\u00e4naval hulkumas, r\u00f5dul kuivamas v\u00e4skelt pestud pesu.<\/p>\n

\"Kass\"<\/p>\n

\"Jakarta<\/p>\n

\"Jakarta<\/p>\n

\"Pesu<\/p>\n

Indoneesias reisimine on tekitanud m\u00f5tteid keskkonnast ning loodusressurssidest – eelk\u00f5ige pessimistlikke, n\u00e4hes kuidas plastikpakendid t\u00e4ie enesestm\u00f5istetavusega s\u00f5na otseses m\u00f5ttes \u00fcle parda, merre visatakse. V\u00f5i t\u00e4navale, v\u00f5i randa. Arvestades, kui palju on siin inimesi (kellele keskkonnateadlikkust ei ole veel j\u00f5utud \u00f5petada), l\u00f5hnab see \u00f6kokatastroofi j\u00e4rele.<\/p>\n

Kuid on asju, mida moodne, enda arvates keskkonnateadlik l\u00e4\u00e4nemaailm v\u00f5iks siinsetelt inimestelt \u00f5ppida. Sedasama pesukuivatamist n\u00e4iteks – P\u00f5hja-Ameerikas (ja \u00fcha enam ka Euroopas) armastatakse energiamahukat masinkuivatust. Siin ei ole enamus inimestest pesukuivatusmasinatest ilmselt kuulnudki – maapiirkonnas pole inimestel pesukuivatusn\u00f6\u00f6regi, pesu laotatakse kuivama kividele v\u00f5i muudele saadaval olevatele pindadele. Ka vee tarbimisel ollakse siin s\u00e4\u00e4stlikud. Eks see tule ka oludest ja kultuurilisest taustast, kuid enamusel inimestest pole meie jaoks nii enesestm\u00f5istetavat du\u0161\u0161igi, ega vee pealet\u00f5mbamisega tualetti. Pesemine ning muud protseduurid toimuvad \u00e4mbrist kopsikuga vett v\u00f5ttes. Pudelivee ja limonaadi heaks (ja mitte tingimata kallimaks) altervatiiviks on v\u00e4rskelt valmistatud puuviljamahlad, mille eelistamine v\u00e4hendab kindlasti plastikpudelite ja plekkpurkide hulka.<\/p>\n

\"Mahlad<\/p>\n

V\u00f5ime ju vaadata Aasia poole ja m\u00f5elda hirmuga, millisel hulgal ressursse need \u00fclerahvastatud maad tarbivad, kuid indiviidi tasandil on nende \u00f6koloogiline jalaj\u00e4lg kindlasti v\u00e4iksem kui meil.<\/p>\n

Veel \u00fcks t\u00e4helepanek kohalike tarbimisharjumuste kohta puudutab ohjeldamatut suitsetamist. Mitte k\u00f5ik indoneeslased pole suitsetajad, kuid ahelsuitsetajaid oleme n\u00e4inud \u00e4revakstegevalt palju – isegi mootorrattaga s\u00f5ites on tobi hambu vahel. Suitsureklaami on muidugi ka k\u00f5ik t\u00e4navad t\u00e4is, olgu tegemist linna v\u00f5i k\u00fclaga.<\/p>\n

\"Tuhatoosid\"<\/p>\n

\"Mo\u0161ee<\/p>\n

Kohalikega Jakartast on meil seotud positiivne kogemus. Nimelt v\u00f5ttis meiega \u00fche motofoorumi kaudu kohalik moto(v\u00f5i pigem rolleri-)mees, Bram, kes kangesti tahtis meiega kohtuda. Kuna kohalikega suhtlemine on alati boonuseks, siis leppisimegi kokku, et teeme linna peal \u00fched \u00f5lled. Kui Bram oma abikaasa Griskaga meile hotelli vastu tulid, olid neil meie jaoks kaasas kohaliku motofoorumi logodega jakid ning mitu karbit\u00e4it isevalmistatud hiina toitu (Bramil on \u00e4\u00e4relinnas hiina restoran), ning Griska oli mulle kingituseks toonud indoneesiap\u00e4rase, puidust k\u00e4ev\u00f5ru ja kaelaehte. T\u00e4iesti ootamatu \u00fcllatus! Tavaliselt toovad kingitusi ju k\u00fclalised.<\/p>\n

Veel suurem oli meie \u00fcllatus, kui \u00f5lle taga otsis Bram taskust v\u00e4lja lehe, kus oli 28 k\u00fcsimust meie ekspeditsiooni kohta. Griska sosistas mulle, et s\u00e4\u00e4rane motomatk on Brami suur unistus ning et v\u00e4ga sageli istub Bram \u00f5htuti internetis ja uurib meie blogi. V\u00f5tab ikka t\u00e4itsa s\u00f5natuks! Hiljem liitus meiega veel paar huvilist ja nii me p\u00e4eva \u00f6\u00f6sse veeretasime.<\/p>\n

\"Motomeeste<\/p>\n

\"Kariina<\/p>\n

\u00dclalolev pilt on p\u00fchendusega kultuurierinevustele. Kumbki meist sellega rahul ei olnud, sest Griska arvas, et ta on liiga tume ja mina arvasin, et ma olen liiga hele, aga see iseloomustab nii h\u00e4sti erinevat arusaamist ilust. Meie, valged, praeme end p\u00e4ikse k\u00e4es ja solaariumis, et v\u00e4hekenegi jumet saada, samas kui tumedad ostavad kalleid valgendavaid kreeme. Inimene ei ole ikka kunagi rahul!<\/p>\n

Kuid inspiratsioonist. Jakartasse j\u00f5udes tundus linn meile k\u00fcllaltki mittemidagi\u00fctlev, nii et tekkis k\u00fcsimus, et kas ikka leiame siit midagi, mis muudaks selle meie jaoks meeldej\u00e4\u00e4vaks. Otsustasime seda “midagi” otsima minna muuseumi, rahvusmuuseumi. \u00dchekroonine piletihind ei \u00e4ratanud asja suhtes erilist usaldust, kuid peagi selgus, et tegemist on suurep\u00e4rase muuseumiga, kus on huvitavalt kirjeldatud Indoneesia eri piirkondade kombeid ja ajalugu. Muuseumisk\u00e4igu tagaj\u00e4rjeks on see, et meil tekkis suur tahtmine minna Paapuasse (pool saart kuulub Indoneesiale, pool Paapua Uus-Guineale), kuid lennukipiletite hinna uurimine sundis meid seda avastusretke kaugesse tulevikku, ehk siis “j\u00e4rgmiseks korraks” (ma loodan, et see tuleb!) l\u00fckkama. Praamiga oleks ehk samuti v\u00f5imalik, kuid sealkandi mered on j\u00e4rgmised kaks kuud eriti tormiohtlikud, ning pealegi ei ole Paapuas eriti teid, mida m\u00f6\u00f6da tsikliga s\u00f5ita.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Jaava kohta \u00f6eldakse, et see on Indoneesia riigi kese, ning arvestades, et saar on koduks enam kui poolele Indoneesia rahvastikust, siis k\u00f5lab selline v\u00e4ide k\u00fcllaltki p\u00f5hjendatult. Kui sellel keskmel on olemas veel oma kese, siis selleks on kahtlemata Jakarta. Saabusime Indoneesia pealinna paraja portsu skeptilisusega, olles l\u00e4binud pea sadu kilomeetreid kestvad liiklusummikud. Jah, kui Jaava … Loe edasi Epitsentris<\/span> →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[10],"tags":[129,1129,128,136],"class_list":["post-4592","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-aasia","tag-helimaastikud","tag-indoneesia","tag-linnad","tag-probleemid"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4592","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=4592"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4592\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4623,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4592\/revisions\/4623"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=4592"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=4592"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=4592"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}