![\"Aurav](\"http:\/\/yhelteljel.ee\/wp-content\/uploads\/2009\/12\/IMG_2841.jpg\" "\\"Aurav")
<\/p>\n<\/p>\n
Peale vulkaanide on Jaaval muudki. Saarel, kus elab tuhat inimest ruutkilomeetri kohta, kui saarele mahub \u00fcle 130 miljoni inimese, ei saa m\u00e4rkamata j\u00e4\u00e4da inimtegevuse j\u00e4ljed, ja seda kogu oma ettekujuteldavas mitmekesisuses.<\/p>\n
M\u00f5elda vaid, tuhat inimest ruutkilomeetril! Tegelikult, nagu varasemalt juba mainisime, leidub isegi siin kohti, kus inimesed ei ela \u00fcksteise kukil. M\u00e4gitee on meid viinud l\u00e4bi vaiksete, tagasihoidlike k\u00fclade, kus aeg n\u00e4ib tiksuvat hoopis teises r\u00fctmis kui muidu. Inimesed on lihtsamad, rahulikumad, ei torma v\u00e4lismaalasi silmates kohe k\u00fcsima “Where you come from?”, “Where you go?”.<\/p>\n
<\/p>\n
<\/a><\/p>\n Viimanegi tasane ja v\u00e4hem tasane pind on tehtud p\u00f5llumaaks (ja nii v\u00f5\u00f5ras kui see taustal paistvate palmipuude taustal ka ei paista, kasvatatakse seal peale riisi ka meile koduseid kapsaid ja kartuleid). Mis seal muidugi imestada – inimesi, kes s\u00fc\u00fca tahaks, on ju palju.<\/p>\n M\u00e4gik\u00fclad asuvad muidugi m\u00e4gedes, st suurematel k\u00f5rgustel, ning \u00f5hutemperatuur on sellest tulenevalt palju elamisv\u00e4\u00e4rsem kui muidu (st p\u00e4evasel ajal stabiilselt \u00fcle +30 C rauas). J\u00f5udsime Jaava keskosas asuvasse Diengi k\u00fclasse, mis on k\u00fcll \u00fcmbritseva vulkaanitekkelise maastiku t\u00f5ttu turistide seas populaarne peatuspaik, kuid kui siia-sinna puistatud homestay<\/em>‘ d ehk kodumajutuse pakkujad ja kaks hotellilobudikku v\u00e4lja arvata, siis ega miski siin turismiatraktsiooni ei reeda. K\u00fcllaltki nukker on kogu olemine, eriti kui taevas on hall ja vahelduva eduga sajab k\u00fclma vihma. Justnimelt, k\u00fclma! \u00d5hutemperatuur on siin harjumatult madal, et k\u00e4ed k\u00fclmetavad, nii et ventilaatori v\u00f5i konditisoneeri asemel otsib pilk toast soojapuhurit v\u00f5i m\u00f5nd muud k\u00fcttekeha, kuid mida pole, seda pole. \u00d5nneks on meile siiski eraldatud kaks tekki, ning termosest saab tee valmistamiseks v\u00f5tta kuuma vett. See ongi reisiromantika!<\/p>\n Dieng ei ole suur, kuid ometi on siin v\u00e4hemalt neli mo\u0161eed, ning teatud kellaaegadel kostab ruuporitest mullade koraaniretsitatsiooni kakofoonia. Jah, Indoneesia on peaasjalikult islamiriik!<\/p>\n Ja \u00fcks halb n\u00e4ide retsiteerimisest:<\/p>\n[audio:http:\/\/yhelteljel.ee\/audio\/Diengi_halb_koraan.mp3]\n Algul arvasime, et purjus imaam on mikrofoni taha lastud, aga moslemid ju ei tarbi alkoholi. V\u00f5ib-olla oli lihtsalt vigane v\u00f5imenduss\u00fcsteem \ud83d\ude42<\/p>\n Ka m\u00e4en\u00f5lval olev kalmistu reedab, et kadunukesed s\u00e4ngitatakse mulda, mitte ei lasta tuhal nelja tuule suunas lennata.<\/p>\n Kuid jah, mitte alati ei ole see nii olnud. Selle tunnistuseks on grandioossed, UNESCO maailmap\u00e4randi nimekirja kantud Prambanan ja Borobudur, vastavalt hindude ja budistide mahaj\u00e4etud templid, mis kummalisel kombel on ehitatud samal ajastul (9. sajandil) ning asuvad \u00fcksteisest vaid m\u00f5nek\u00fcmne kilomeetri kaugusel – hea n\u00e4ide sellest, kuidas kaks eri religiooni suudavad ilma konfliktideta k\u00f5rvuti eksisteerida.<\/p>\n Hindude<\/a> Prambanani iseloomustavad k\u00f5rgusesse ehitatud templid, millest suuremad on p\u00fchendatud Brahmale, Vi\u0161nule ja \u0160ivale. Et hetkel on k\u00e4imas restaureerimist\u00f6\u00f6d ja p\u00f5hitemplid on tellingute all “peidus”, siis ei j\u00e4tnud k\u00e4ik Prambanani<\/a> meile kahjuks oodatud (ega soolast piletiraha, 11 USD v\u00e4\u00e4rivat) muljet.<\/p>\n Budistide<\/a> Borobudur on eelmisest populaarsemgi (ja veelgi kallim, 12 USD) vaatamisv\u00e4\u00e4rsus. Borobuduri<\/a> k\u00fclastus j\u00e4ttis m\u00f5nes m\u00f5ttes parema mulje, kuna huvitavaid detaile (kujud, kivisse tahutud pildid) oli v\u00e4ga palju – kui ainult oskaks neid k\u00f5iki de\u0161ifreerida\u2026<\/p>\n Kahjuks ei puudunud ka sellest meepotist t\u00f5rvatilk. Nimelt on Borobudur nii kohutavalt populaarne, et k\u00fclastajate hulk \u00fcletab m\u00f5istusp\u00e4rasuse piire. Mis teeb asja eriti kurvaks, on see, et turistid (peaasjalikult kohalikud, kellele pilet maksab k\u00fcmme korda v\u00e4hem kui v\u00e4lismaalastele) ei paista seda p\u00e4randit \u00fcldse hinnata oskavat – pildi tegemiseks ronitakse lausa iidsete loomaskulptuuride selga, ning ka templi “katusel” olevate “kellade” otsas turnimist ning nendes olevatesse avaustesse k\u00e4te toppimist, katsumaks nendes olevaid Buddha kujusid, n\u00e4hakse loomulikuna – mis sest, et igal pool on sildid, mis hoiatavad hapra templi kahjustamise eest. V\u00e4he sellest, et budistid seda ilmselt heaks ei kiida – kauaks seda templit nii ju ei j\u00e4tku.\u2026<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Peale vulkaanide on Jaaval muudki. Saarel, kus elab tuhat inimest ruutkilomeetri kohta, kui saarele mahub \u00fcle 130 miljoni inimese, ei saa m\u00e4rkamata j\u00e4\u00e4da inimtegevuse j\u00e4ljed, ja seda kogu oma ettekujuteldavas mitmekesisuses. M\u00f5elda vaid, tuhat inimest ruutkilomeetril! Tegelikult, nagu varasemalt juba mainisime, leidub isegi siin kohti, kus inimesed ei ela \u00fcksteise kukil. M\u00e4gitee on meid viinud … Loe edasi Tagasihoidlikkus ja grandioossus<\/span> ![\"Diengi](\"http:\/\/yhelteljel.ee\/wp-content\/uploads\/2009\/11\/Java-9s.jpg\" "\\"Diengi")
<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/p>\n<\/a><\/p>\n[audio:http:\/\/yhelteljel.ee\/audio\/Diengi_retsiteermine.mp3]\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n