![\"Delfiinid\"](\"http:\/\/yhelteljel.ee\/wp-content\/uploads\/2009\/11\/IMG_1043.jpg\" "\\"Delfiinid\\"")
<\/p>\n<\/p>\n
Edasine marsruut j\u00e4rgis l\u00e4\u00e4nesuunda, ja nii sai Floreselt s\u00f5idetud Sumbawale, sealt omakorda Lombokile, nii et t\u00e4naseks oleme kuulsal Bali saarel. Suure tormiohuga mered ja v\u00e4inad j\u00e4id seljataha, n\u00fc\u00fcd on aeg pisut hinge t\u00f5mmata.<\/p>\n
<\/p>\n
Sumbawa oli Floresest tasasem ja kuivem, nii et suurt miski ei inspireerinud seal kauem peatuma (l\u00f5unarannik pidavat k\u00fcll olema populaarne surfimiskoht, kuid surfareid meist pole), ega takistanud seda kiirelt l\u00e4bimast. Suurimaks vaatamisv\u00e4\u00e4rsuseks olid meie jaoks tee \u00e4\u00e4res kohatud ahvid.<\/p>\n
![\"Ahvid](\"http:\/\/yhelteljel.ee\/wp-content\/uploads\/2009\/11\/IMG_0845_2.jpg\" "\\"Ahvid")
<\/p>\n
Kui olime veel Ida-Timoris, n\u00e4itas hotelliperemees meile sinnasamasse hotelli aeda \u00e4ra eksinud p\u00e4rdikut, k\u00fcllap oli sama liiki.<\/p>\n
![\"P\u00e4rdik\"](\"http:\/\/yhelteljel.ee\/wp-content\/uploads\/2009\/11\/IMG_0296.jpg\" "\\"P\u00e4rdik\\"")
<\/p>\n
Enne, kui arugi saime, \u00fcletasime juba v\u00e4ina, mis on t\u00e4is v\u00e4iksemaid saari, sh hiidsisalike poolt tuntud Komodo.<\/p>\n
Lombok ehmatas meid suure asustustihedusega – saare keskelt l\u00e4bi minev tee kulgeb pidevalt l\u00e4bi asulate – \u00fcks l\u00f5peb, teine algab, ja nii mituk\u00fcmmend kilomeetrit j\u00e4rjest – muudkui s\u00f5elud hobukaarikute, \u00fclekoormatud v\u00f5rride ja rollerite vahel. V\u00f5tsime rohkem aega peatumiseks, ning vastutasuks saime inimestelt portsu naeratusi.<\/p>\n Balile – saarele, mis on tuntud ideaalse, kui mitte legendaarse rannakuurordina – j\u00f5udes puudus meil konkreetne plaan, kuhu minna ja mida teha. Isegi seda ei suutnud me otsustada, kas minna p\u00f5hja v\u00f5i l\u00f5una suunas, v\u00f5i otse saare keskelt l\u00e4bi. T\u00e4ielik otsustusv\u00f5imetus. Indoneesia kaarti meil ka ei ole – ainult see, mis on GPS-is. Niisiis hakkasime lihtsalt s\u00f5itma. Algul ekslesime niisama ringi, kuid peagi hakkas p\u00e4ike ilmutama loojumise m\u00e4rke ja nii ei j\u00e4\u00e4nud meil \u00fcle muud, kui hakata muretsema \u00f6\u00f6bimiskoha leidmise p\u00e4rast. Pikalt ei pidanud me siiski muretsema, sest vana hea Lonely Planeti andmetel on k\u00f5ige rohkem ja k\u00f5ige paremaid ja k\u00f5ige odavamaid \u00f6\u00f6bimisv\u00f5imalusi k\u00f5ige kuumemas turistil\u00f5ksus, Kutas. Nii s\u00f5itsimegi sellesse “hullumajja”. Seal on k\u00f5ike, mida \u00fcks turistihing v\u00f5iks ihata – rand, hotellid, baarid ja ohjeldamatu poodlemise v\u00f5imalused. Ja silmipimestavas koguses nooremapoolseid L\u00e4\u00e4ne turiste, kes ei pea paljuks islamiusulises riigis kasv\u00f5i ujumisp\u00fckste v\u00e4el restorani siseneda. Kogu see kokteil ei istunud meile \u00fcldsegi, nii et kui p\u00e4ike oli j\u00e4rgmisel p\u00e4eval t\u00f5usnud, tulime sellest peopealinnast tulema. Hinge n\u00e4ris muidugi kahtlus, kas sellel saarel (ja Indoneesias \u00fcldse – ees on ju veel \u00fclerahvastatud Jaava ja katastroofialdis Sumatra) \u00fcldse mingit rahu on v\u00f5imalik leida. \u00d5htul avastasime oma verandale \u00e4ra eksinud krabi, kes oli v\u00e4ga h\u00e4belik (ehk siis ilmselt kartis meid), nii et vaevalt j\u00f5udsime temast pildi teha, kui ta oli juba tuhatnelja l\u00e4inud.<\/p>\n Kuna me ei ole harjunud niisama vedelema, siis v\u00f5tsime vastu pakkumise minna paadiga delfiine vaatama – j\u00e4llegi vaid 60 000 Rp inimese kohta – nii soodsat v\u00f5imalust ei saa ju k\u00e4est lasta. \u00c4ratus oli varahommikul, enne p\u00e4ikeset\u00f5usu, ning selleks ajaks, kui v\u00e4ljas hakkas valgeks minema, olime juba paadiga merel.<\/p>\n Delfiinide vaatamine ise j\u00e4ttis pisut kahetise mulje. Kuna me pole varem taolistest \u00fcritustest osa v\u00f5tnud, siis ei oska muidugi v\u00f5rrelda, kuid see on ikka k\u00fcllaltki brutaalne, kui delfiinidel ei lasta mitte rahus olla ja oma tegemisi teha, vaid neid pidevalt paatidega j\u00e4litatakse ja piiratakse. Lahel oli vast oma paark\u00fcmmend paati, t\u00e4is kiljuvaid turiste, kes oma kalli varustusega aina vigemaid kaadreid \u00fcritasid saada. Juba eemalt v\u00f5is paatide h\u00fcsteerilise liikumise j\u00e4rgi aimata, kuspool on delfiiniparv.![\"Saarestik](\"http:\/\/yhelteljel.ee\/wp-content\/uploads\/2009\/11\/Lombok-0s.jpg\" "\\"Saarestik")
<\/a><\/p>\n
\nSestap “p\u00f5genesime” p\u00f5hjarannikule, kus elu (ja liiklus) palju aeglasem ja rahulikum.<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/p>\n
\nKuid ometi! Leidsime oma paradiisilaadse koha p\u00f5hjarannikul, Lovinas, kus vastupidiselt Kutale on k\u00fclalistemajad poolt\u00fchjad ning valitseb l\u00f5\u00f5gastunud atmosf\u00e4\u00e4r – siia otsustasimegi m\u00f5neks ajaks s\u00f5idust puhkama j\u00e4\u00e4da.
\n\u00dchetoaline majake, milles \u00f6\u00f6bime, on osa kauni aiaga v\u00e4ikesest hotellikompleksist, ning \u00fcks \u00f6\u00f6 maksab vaid 80 000 Rp, mis on v\u00f5rreldes meie varasemate v\u00e4ljaminekutega ikka poolmuidu saadud – hinna ja kvaliteedi suhe on siin parim, mida siiani oleme kohanud.<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n
\nMeie paadimees tundus loodust rohkem austavat, ning pigem hoidis delfiinidega distantsi, lastes neil endil meie l\u00e4hedale tulla. Ma usun, et meie “kaadrid” ei ole sellest kehvemad. \u00dcldiselt oli delfiinide n\u00e4gemine (esimest korda elus) positiivne elamus.<\/p>\n<\/p>\n<\/a><\/p>\n