![\"Exmouth\"](\"http:\/\/yhelteljel.ee\/wp-content\/uploads\/2009\/10\/IMG_9893_2.jpg\" "\\"Exmouth\\"")
<\/p>\n<\/p>\n
\u2026 l\u00e4hme Piritale suplema!” Kunagi kuulsime \u00fcht punklugu, kus korduvalt kutsuti Pirita randa. Meil on asi praegu Pirita rannast aga hoopist\u00fckkis kaugel – seikleme Austraalia looderannikul. V\u00f5i, noh, mil m\u00e4\u00e4ral seda n\u00fc\u00fcd seikluseks saab pidada, sest peaasjalikult oleme j\u00e4\u00e4nud asfalteeritud teedele ning k\u00e4inud tsiviliseeritud kohtades. Kuid millistes kohtades!<\/p>\n
<\/p>\n
Kuid enne, kui jutt konkreetsete paikade juurde j\u00f5uab, ei saa kuidagi kirjutamata j\u00e4tta, milliste ilmastikutingimustega oleme pidanud rinda pistma. Nimelt on sulat\u00f5eks osutunud paljukuuldud ennustus, et oleme j\u00f5udmas sellisesse aastaaega (t\u00e4psemalt suvesse), kus, mida kaugemale p\u00f5hja suunas, seda v\u00e4ljakannatamatumaks muutub \u00f5hutemperatuur.
\nNii ongi viimased s\u00f5idup\u00e4evad m\u00f6\u00f6dunud ohjeldamatult higistades. Raskeks muudab s\u00f5idu siin see, et nagu mujalgi Austraalias, on siingi vahemaad suuremate asulate vahel tohutud (no ikka mitu-mitusada kilomeetrit) ja nende vahele ei j\u00e4\u00e4 peale bensupeatuste mitte kui midagi. Ainult l\u00f5\u00f5mav p\u00e4ike ja kuumav v\u00f5sa. V\u00f5i rohumaa. \u00dcldiselt ei ole maastik meid hiljuti millegagi \u00fcllatanud, ikka \u00fcks ja seesama “igav liiv ja t\u00fchi v\u00e4li”. V\u00e4hemalt turgutasid \u00fches kohas me n\u00e4gemismeelt taaskord termiidipesad:<\/p>\n
Nii et kui iga paari tunni tagant peatume ning kiivri peast v\u00f5tame, paljastub n\u00e4ol ilmselge soolakirme. Kord fikseerisime ka meie kaasasoleva termomeetri n\u00e4idu, mis kisub juba pisut utoopilisuse kanti, kuid veidi m\u00e4ngib rolli tumeda asfalttee kohal olev kuumus – aga just selles kuumapilves me kogu aeg s\u00f5itma peamegi!<\/p>\n Ja mida kiiremini s\u00f5ita, seda hullem on. Teatud temperatuurist \u00fclespoole tekitab tuul vastupidise tunde, kui muidu – kui tavaliselt tekitab tuul k\u00fclmatunnet v\u00f5i jahutab, siis kui temperatuur t\u00f5useb \u00fcle teatud piiri, hakkab tuul hoopis “kuumutama” – ja nii ongi p\u00e4rast p\u00e4ev otsa mootorrattaga s\u00f5itmist tunne, nagu oleks p\u00e4ev otsa saunas higistanud – \u00f5htuks laip valmis.<\/p>\n Ja t\u00f5tt-\u00f6elda ei oskagi midagi muud asjalikku siinkohal kirjutada, laubad leemendamas ning m\u00e4rjad alusp\u00fcksteni v\u00e4lja – kui et oleme kuumusest soodad. Lausa tuntav, et asi hakkab tervisele m\u00f5juma – n\u00f5rk tunne ja s\u00fcda klopib. Me pole ikka sellisesse kliimasse vist loodud\u2026<\/p>\n Nii p\u00f5genesime kord j\u00f5hkra kuumuse eest Exmouthi, mis asub rannikul – seal on ikka pisut tuult ning \u00f5hk jahedam. Sealt m\u00f6\u00f6da poolsaart veidi p\u00f5hja poole asub omal ajal (valmis 1967) maailma suurim \u00fclimadalsagedusantennis\u00fcsteem, mis koosneb 2,5-kilomeetrise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga alale paigaldatud enam kui 300 meetri k\u00f5rgustest tornidest. Seda moodustist on n\u00e4ha juba kaugelt, ning meil tekkis kohe uudishimu, et millega on tegemist. \u00d5nneks oli tee k\u00f5rval olemas selgitav tabloo:<\/p>\n <\/a> Veel veidi edasi ja j\u00f5udsime poolsaare tippu, Vlamingh Head’i, kus asus vana tuletorn:<\/p>\n Ja kohe sealsamas l\u00e4hedal t\u00e4iesti ootusp\u00e4raselt, ent imeliselt sinise veega mererand:<\/p>\n Need, kes on lugenud meie viimaseid postitusi, ilmselt juba teavad, et Austraalia on meie jaoks tihtipeale olnud \u00fcks suur liikumine mere suunas. Merel on kuidagi tasakaalustav m\u00f5ju – m\u00f5nikord v\u00f5iks randa tulevaid laineid vist tundide kaupa vaadata ning sellest mitte \u00e4ra v\u00e4sida. Ehk on asi ka selles, et eestlased on rannarahvas ning meri on meil juba DNA-sse sisse kodeeritud. V\u00f5i on asi selles, et meri on kui s\u00fcmbol, \u00fchendades kaugeid paiku ning inspireerides r\u00e4nnakuid. Kui enne ekspeditsioonile asumist tekkis merd n\u00e4hes hinge vaikne rahutus, siis n\u00fc\u00fcd on see asendunud rahuga – oleme omas elemendis – teel.<\/p>\n Ilmselgelt ei piisanud meile sellest, mis me Exmouthis n\u00e4gime, ning sestap v\u00f5tsime suuna Broome’ile, mis on k\u00fcll \u00fcks paras turistil\u00f5ks (siin asub v\u00e4idetavalt \u00fcks Austraalia kauneimaid randasid, Cable Beach), ent ilmselt on see meie viimane v\u00f5imalus veel enne p\u00f5rgukuumusesse p\u00f5rutamist l\u00f5\u00f5gastuda. Ei tea, kas hakkame kommertslikuks muutuma, sest erilised rannaf\u00e4nnid me pole, kuid meile t\u00e4itsa meeldib siin. J\u00e4ime \u00fchte k\u00e4mpingusse Roebucki lahe \u00e4\u00e4res, mis ilmselt ei ole nii id\u00fclliline kui kuulus Cable Beach, kuid ikkagi absoluutselt v\u00f5luv. Mitte k\u00e4mping muidugi, vaid rand. Siin n\u00e4gime elus esimest korda t\u00f5elist t\u00f5usu ja m\u00f5\u00f5na. Veemassi liikumine toimub siin umbes kaks korda \u00f6\u00f6p\u00e4evas, nii et hommikul on vesi t\u00e4itsa “rannas”, hilisel p\u00e4rastl\u00f5unal kaob vesi kusagile kaugele-kaugele \u00e4ra, et siis hilis\u00f5htul j\u00e4lle tagasi tulla. \u00d5htul saigi enne vee “tagasitulekut” rannas pisut jalutatud – p\u00e4ike oli loojumas ning paljastunud merep\u00f5hjas helkisid v\u00e4ikesed veelombid. M\u00f5ned pildid:<\/p>\n <\/a> <\/a> T\u00e4ielik id\u00fcll! Otsustasime j\u00e4\u00e4da veel \u00fcheks \u00f6\u00f6ks. Varahommikul, kui p\u00e4ike alles esimesi kiiri n\u00e4itas (ja temperatuur elamisv\u00e4\u00e4rne), istusime juba tsikli selga, et ka Cable Beachis \u00e4ra k\u00e4ia. Selline tavaline rand, laia valge liivaribaga. Nii klassikaline, et ei hakka siia isegi pilti panema. \u00d5nneks viis tee meid poolkogemata (tahtsime tegelikult sadamat kaema minna, aga m\u00e4rkasime \u00fcht k\u00f5rvalteed ning j\u00f5udsime)Gatheaume Point’i, st selle poolsaare tippu, millel Broome asub. Ja see oli v\u00e4gev elamus. Sini-sinise merevee taustal joonistus nii dramaatiliselt v\u00e4lja punasest kivist ranniku siluett, et see tundus lausa ebareaalne:<\/p>\n![\"Termiidipesad\"](\"http:\/\/yhelteljel.ee\/wp-content\/uploads\/2009\/10\/Termiidid-s.jpg\" "\\"Termiidipesad\\"")
<\/a><\/p>\n<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/p>\n