{"id":3701,"date":"2009-09-26T18:04:25","date_gmt":"2009-09-26T16:04:25","guid":{"rendered":"http:\/\/yhelteljel.ee\/?p=3701"},"modified":"2009-09-26T09:05:21","modified_gmt":"2009-09-26T07:05:21","slug":"sisemaa-poole","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/yhelteljel.ee\/?p=3701","title":{"rendered":"Sisemaa poole"},"content":{"rendered":"

\"T\u00fc\u00fcpiline<\/a><\/p>\n

K\u00e4esolev postitus on j\u00e4rjekordne n\u00e4ide sellest, mismoodi me kuidagi peateel ei suuda p\u00fcsida ning v\u00f5imalusel k\u00f5rvalteele p\u00f6\u00f6rame.<\/p>\n

Mount Isa poole kulgev tee ei olnud tegelikult igav, sest see l\u00e4bis laheda vanamoelise atmosf\u00e4\u00e4riga v\u00e4ikelinnasid.<\/p>\n

<\/p>\n

\u00dcheks nendest oli Barcaldine, kus n\u00e4gime \u00fcht 1917. aastal ehitatud ning siiani t\u00f6\u00f6korras olevat tuulikut – hiiglaslik ketas tegi puulatvade kohal hoogsaid ringe, kuid vett k\u00f5rvalolevasse purskkaevu sellest olulisel hulgal ei lisandunud. K\u00fcllaltki intensiivsele tuulele vaatamata valitses selles linnakeses t\u00f5eline leitsak ning elu liikunuks justkui aegluubis. Nagu m\u00f5nes vesternis.<\/p>\n

\"Tuulikust<\/p>\n

Hiljem s\u00f5itsime l\u00e4bi linnast nimega Longreach, mis ei j\u00e4\u00e4nud Barcaldine’ile atmosf\u00e4\u00e4ri poolest kuidagi alla:<\/p>\n

\"Longreachi<\/p>\n

\"Kaabud<\/p>\n

Sealsamas oli tee \u00e4\u00e4res ka \u00fcks vana p\u00f5llutehnika muuseum, mida ei saanud pildistamata j\u00e4tta. Masinad olid minu m\u00e4letamist m\u00f6\u00f6da samuti kusagilt 20. sajandi algusest:<\/p>\n

\"Margus<\/p>\n

\"Vanaraud\"<\/p>\n

\"Kariina<\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eva Austraalia n\u00e4eb v\u00e4lja \u00fcksjagu teistsugune – juba oleme n\u00e4inud m\u00f5nesid kuulsaid autoronge:<\/p>\n

\"Autorong<\/p>\n

Kuna \u00fcldine plaan n\u00e4gi ette meie j\u00f5udmist Austraalia keskosas asuvasse Alice Springs’i, siis olime m\u00f5elnud, et kasutame sinna j\u00f5udmiseks peateed, kuna k\u00f5rvalteed on keskosas valdavalt asfalteerimata ning k\u00fcllaltki ettearvamatus seisukorras. Mingil hetkel hakkas meid aga v\u00e4ga piinama k\u00fcsimus, et miks minna ringiga, kui v\u00f5ib minna ka otse, ning sedasi s\u00fcndiski plaan h\u00fcljata seesama eespool mainitud l\u00e4bi Mount Isa minev tee ning kasutada selle asemel hoopis v\u00e4iksemaid teid. Nii s\u00fcndiski. Wintonis p\u00f6\u00f6rasime peateelt maha ning asusime s\u00f5itma m\u00f6\u00f6da teed, mis enamasti vaid kolm meetrit lai. See t\u00e4hendab, et kui m\u00f5ni s\u00f5iduk vastu tuleb, tuleb v\u00f5tta v\u00e4ga tee serva, et ninapidi kokku ei p\u00f5rkaks. Siinsed autojuhid on selles m\u00f5ttes v\u00e4ga arvestavad, et k\u00f5ik meile vastu tulnud autod s\u00f5itsid pooleldi teepeenral. No ja siis on see tee nii kitsas, et loomulikult pole ka m\u00f6\u00f6das\u00f5itmiseks ruumi, vaid aeg-ajalt on tee laiemaks ehitatud. Nii v\u00f5is tee \u00e4\u00e4res n\u00e4ha silte “Next overtaking opportunity in 5 km” (j\u00e4rgmine m\u00f6\u00f6das\u00f5iduv\u00f5imalus 5 km p\u00e4rast). \u00dchel korral teavitas silt m\u00f6\u00f6das\u00f5iduv\u00f5imalusest 23 kilomeetri p\u00e4rast. P\u00e4ris n\u00e4rvi v\u00f5iks minna, kui peaks nii pikalt kellegi sabas jokutama! \u00d5nneks s\u00f5idab seda teed \u00fches suunas paar s\u00f5idukit tunnis.<\/p>\n

Maastikud ja loodus olid, nagu arvata oligi, selle kitsukese tee \u00e4\u00e4res, lahedamad kui muidu. Algul oli rohkem avarust – st silmapiir oli v\u00e4ga madalal ning maastikku ilmestasid m\u00f5ned harvad puud:<\/p>\n

\"Austraalia<\/a><\/p>\n

\"Austraalia<\/a><\/p>\n

\u2026v\u00f5i m\u00f5ned autorusud:<\/p>\n

\"Austraalia<\/a><\/p>\n

Tegime tutvust ka putuka- ja linnuriigiga. Tee \u00e4\u00e4res oli rohkelt sipelga- v\u00f5i termiidipesasid, kus k\u00fcll mingit elutegevust ei n\u00e4inud toimuvat. K\u00fcll aga n\u00e4gid nad v\u00e4ga efektsed v\u00e4lja. Enamasti olid nad umbes p\u00f5lvek\u00f5rgused, aga leidsime \u00fche p\u00e4ris piraka:<\/p>\n

\"Sipelgapesa\"<\/p>\n

Ja siis n\u00e4gime tee \u00e4\u00e4res veel \u00fchte emude paari. \u00dcsna ootusp\u00e4raselt oli tegemist tagasihoidlike lindudega, kes nii, kui objektiivi v\u00e4lkumas n\u00e4gid, kohe vehkat tahtsid teha. \u00dche kl\u00f5psu siiski saime:<\/p>\n

\"Emu\"<\/p>\n

Hiljem s\u00f5itsime l\u00e4bi m\u00e4gisema ala, kus avanesid head vaated (ilmselt seda paremad, et \u00fcmberringi on maa k\u00fcllaltki tasane) pinnavormidele. Kunagi ammu, miljoneid (v\u00f5i isegi miljardeid) aastaid tagasi oli siin sisemeri, kus panid ringi meile tundmata loomad, sh saurused.<\/p>\n

\"Austraalia<\/a><\/p>\n

\"Austraalia<\/a><\/p>\n

\u00d5htul maandusime taas keset loodust. Inimasutuse puudumine on meid muutnud nii julgeks, et panime telgi juba sellisesse kohta, mis oli teelt n\u00e4ha.<\/p>\n

\"\u00d6\u00f6bimine<\/a><\/p>\n

Vaatasime j\u00e4lle kuud ja t\u00e4hti ning kuulasime k\u00f5rberitsikaid:<\/p>\n[audio:http:\/\/yhelteljel.ee\/audio\/tirtsud_oosel_tee22res.mp3]\n

J\u00e4rgmisel p\u00e4eval s\u00f5itsime veel m\u00f5nisada kilomeetrit asfaltteed. Varahommikul peatusime \u00fche \u00fcksildase (see on vist sobiv s\u00f5na, arvestades, et viimasest asulast oli m\u00f6\u00f6das \u00fcle 150 km ja j\u00e4rgmiseni oli teist samapalju veel) hotelli juures, et end veid karastusjoogiga turgutada. K\u00fclmkapist Coca-Cola purki ulatades uitas unisev\u00f5itu perenaise pilk tolmusele letile. “Tolmust ei saa siin kunagi lahti,” viitas ta v\u00e4ljas pidevalt puhuvale tugevale tuulele. Jah, ilmselt saab tuul lagedatel aladel p\u00e4ris paraja hoo sisse\u2026<\/p>\n

V\u00e4ga reipalt tervitas meid aga v\u00e4ike koer, kes nii agaralt s\u00fclle tahtis, et Kariina l\u00f5puks v\u00f5ttiski. T\u00e4nut\u00e4heks oli hommikune n\u00e4opesu sooja keelega. Hommikuselt k\u00fclma tuule k\u00e4es seistes sooja koera s\u00fcles hoida on omamoodi tunne, pidi Kariina t\u00f5dema.<\/p>\n

\"S\u00f5bralik<\/p>\n

Tegime veel paar kl\u00f5psu sealsetest kulunud ehitistest, tuulikust ning kaamelitest (siinkandis on populaarsed kaamelite v\u00f5idujooksud – iseenesest on muidugi huvitav, et mida need kaamelid siin, Austraalias teevad) ja oli aeg minna.<\/p>\n

\"(endine?)<\/p>\n

\"Kaamlid\"<\/p>\n

Viimane asustatud punkt asfaltteel\u00f5igul on Boulia. J\u00e4lle \u00fcks v\u00e4ike asula. Sisses\u00f5idul m\u00e4rkasime kuivapoolses j\u00f5es\u00e4ngis sadu lehmasid, keda karjased kuhugi ajasid. Lehmadel on siin meie arvates s\u00fcmboliline t\u00e4hendus, et nende olemasolu muudab kasulikuks suure maa-ala, millega muidu poleks midagi peale hakata – lihtsalt nii vaenulikud on siinsed elutingimused. Lehmadele aga need kehvakesed (v\u00f5i peaks \u00fctlema “vaprad”) taimed, mis siin kuumuses ja kuivuses kasvavad, maitsevad. Ja kuuldavasti on siinsed rant\u0161od Eestist suuremadki!<\/p>\n

\"Lihakari\"<\/a><\/p>\n

\"Naiskauboi<\/p>\n

Bouliast edasi ootas meid ees sillutamata Plenty Highway, meie otsetee Alice Springsi, mille alguseski silt “High clearance 4WD only”.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

K\u00e4esolev postitus on j\u00e4rjekordne n\u00e4ide sellest, mismoodi me kuidagi peateel ei suuda p\u00fcsida ning v\u00f5imalusel k\u00f5rvalteele p\u00f6\u00f6rame. Mount Isa poole kulgev tee ei olnud tegelikult igav, sest see l\u00e4bis laheda vanamoelise atmosf\u00e4\u00e4riga v\u00e4ikelinnasid.<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[11],"tags":[1127,132,129,1115],"class_list":["post-3701","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-okeaania","tag-austraalia","tag-floora-ja-fauna","tag-helimaastikud","tag-teeolud"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3701","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3701"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3701\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3727,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3701\/revisions\/3727"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3701"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3701"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3701"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}