![\"Byron](\"http:\/\/yhelteljel.ee\/wp-content\/uploads\/2009\/09\/IMG_0898.jpg\" "\\"Byron")
<\/p>\n<\/p>\n
\u00dcleeile oli siis l\u00f5puks see p\u00e4ev, kui oma asjad pakkisime ning Dorothyle ja Raulile head aega \u00fctlesime.<\/p>\n
Enne seda sai koos nendega k\u00e4idud veel Sydney’st l\u00e4\u00e4nes asuvas Blue Mountains’i ehk Sinim\u00e4gede rahvuspargis. Ilm ei olnud k\u00fcll p\u00e4ris see, mida lubati ning mida olime lootnud, st udu ja h\u00e4gu oli rohkem kui m\u00e4gesid. T\u00e4hendab, m\u00e4ed olid ikka olemas, aga ilmastikutingimustest tulenevalt olid need rohkem halli kui sinist v\u00e4rvi. SInim\u00e4gedes on rohkelt n\u00f6 vaatekohti, kus saab s\u00f5idukiga seisma j\u00e4\u00e4da ning vaadet imetleda. \u00dcks suurematest on ilmselt Three Sistersi (Kolme \u00f5e) nimelise pinnavormi juures, kus v\u00f5is kohata rohkelt Jaapani turiste. Nagu hiljem selgus, ongi jaapanlased teiste rahvustega v\u00f5rreldes siin, Austraalias, k\u00f5ige sagedasemad turistid, v\u00f5i v\u00e4hemalt torkavad nad v\u00e4ga h\u00e4sti silma.<\/p>\n Kuid Three Sistersi juurde tagasi tulles – nagu juba mainitud, ei olnud meid himgematvate vaadetega just \u00f5nnistatud, kuid seda enam p\u00f6\u00f6rasime t\u00e4helepanu nendele asjadele, millele teeviidad ja infotahvlid ei viidanud. N\u00e4iteks lindude kummastavad h\u00f5iked, mis vaateplatvormi all laiuvast p\u00f5lismetsast meieni justkui s\u00fcgavikust j\u00f5udsid (kahjuks pole lindistust panna, sest lindude h\u00e4\u00e4l vaheldus liiga tihti jaapanlannade kilgetega). V\u00f5i meile tundmatud puud-p\u00f5\u00f5sad, mis nii muuseas teeradu \u00e4\u00e4ristasid. Nii palju oli tegelikult neid elemente, mis meile t\u00e4iesti v\u00f5\u00f5rad ning mis andsid veelkord aimu sellest, et oleme sattunud uude maailmasse, mis ootab meie poolt avastamist.<\/p>\n Siinkohal pidime taaskord t\u00f5dema, kui hea on ikka, kui v\u00f5\u00f5ras kohas on keegi, kes ei pea paljuks sulle kohalikku elu tutvustada ning igatepidi aidata (enamasti oleme ju ikka omap\u00e4i, ning v\u00e4ga naudime seda, kuid aeg-ajalt kulub ju \u00fcks abik\u00e4si ning s\u00f5bralik naeratus \u00e4ra). Dorothy ja Raul olid meile k\u00fcll igak\u00fclgselt abiks. Ei kujuta ettegi, kui palju aega ja energiat oleks kulunud tsikli k\u00e4ttesaamisele, kui Raul ei oleks meid transpordifirma, tolliameti, karantiiniinspektsiooni ja lao vahel s\u00f5idutanud. \u00d5htul maandusime suvalises k\u00e4mpingus mingi j\u00f5e kaldal,<\/p>\n![\"Blue](\"http:\/\/yhelteljel.ee\/wp-content\/uploads\/2009\/09\/Blue-Mountains-1-s.jpg\" "\\"Blue")
<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n
\nV\u00e4ga toetavad olid nad ka siis, kui me \u00fchel p\u00e4eval, m\u00f5ned p\u00e4evad p\u00e4rast kohalej\u00f5udmist, olime otsustanud m\u00f5lemad korraga haigeks j\u00e4\u00e4da – k\u00f6hade, nohude ja palavikuga. Esimese asjana m\u00f5tlesime kohe seagripile, sest s\u00fcmptomid olid ju samad. Pealegi oli lend Pekingist Sydneysse t\u00e4is k\u00f6hivaid ja aevastavaid inimesi, nii et k\u00f5ik t\u00e4itsa klappis. Raul viis meid igaks juhuks kohaliku haigla erakorralise meditsiini osakonda, kus veetsime kolm tundi j\u00e4rjekorras oodates. T\u00e4heldanud, et meie kui potentsiaalsete seagripihaigete (enne olime vestelnud haigla\u00f5ega, kes meie kaebused k\u00f5ik kenasti arvutisse toksis) vastu ei tunta k\u00f5ige leigematki huvi, otsustasime, et voodis on meie paranemis\u0161ansid kindlasti k\u00f5rgemad, kui j\u00e4rjekorras istudes, ning andsime \u00f5ele teada, et meile aitab ning et me l\u00e4heme minema. Niipalju saime veel enne teada, et ka juhul, kui meil olekski seagripp, ei ole sellele spetsiifilist ravi olemas, ning et ainus, mida me saame paranemise heaks teha, on “palju puhata, palju juua ning tarvitada Panadoli”. P\u00e4rast m\u00f5nep\u00e4evast joomist ja puhkamist olime enam-v\u00e4hem korras kah. Ja ei olnudki vaja seagripi p\u00e4rast paanikat tunda.
\nHiljem s\u00f5idutas Raul meid veel kohaliku ARK-i ja t\u00f6\u00f6kodade vahet, et saaksime tsiklile kohustusliku kindlustuse muretseda, kuid alles hiljem j\u00f5udsime arusaamisele, et ega Austraalias ametiasutused nende endi poolt kehtestatud reeglitest suurt midagi aru ei saa. Sestap oleme t\u00e4naseni kindlustuseta – sest ametiasutused \u00fctlevad, et kindlustusfirmad kindlustavad, kuid kindlustusfirmad \u00fctlevad, et nemad s\u00f5idukeid, mis on registreeritud v\u00e4ljaspool Austraaliat, ei kindlusta. Nokk kinni\u2026
\nRaul, muide, on p\u00e4rit Eestist, kuid on suurema osa oma elust elanud Austraalias. Ka abikaasa, Dorothy, leidis ta siitsamast. Praegu elavad nad koos vanaldase kassi Fritziga ning naudivad pensionip\u00f5lve. Varem on nad palju ringi r\u00e4nnanud, \u00e4ra k\u00e4inud koguni Antarktikas, ning nendest r\u00e4nnakutest on neil palju pilte (sest Raul on fotograaf) ja huvitavaid lugusid. Nende kodu asub Sydney \u00e4\u00e4relinnas Lakembas, mis on immigrantidest tulvil – t\u00e4naval k\u00f5ndides on v\u00f5ib-olla ainult iga k\u00fcmnes inimene valge, \u00fclej\u00e4\u00e4nud on kas asiaadid v\u00f5i araablased. Selles ei ole tegelikult midagi halba, sest nagu meie v\u00f5\u00f5rustajad \u00fctlevad, on nende piirkond v\u00e4ga vaikne, “moslemid ju ei joo”. Pisut v\u00f5\u00f5ras on see meie jaoks siiski, nagu ka see, et t\u00e4navate \u00e4\u00e4res kasvavad palmid ja kaktused. V\u00f5i see, et aias kasvab apelsinipuu, mis ka reaalselt vilja kannab. Meie sealoleku ajal oli apelsinipuu igatahes \u00f5ites ning l\u00f5hnas oivaliselt.
\n\u00dcleeile sai meie v\u00f5\u00f5rustajatega niisiis h\u00fcvasti j\u00e4etud:<\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n