Kohe esimese asjana, st varsti p\u00e4rast L\u00f5una-Ameerikasse j\u00f5udmist, sai meile selgeks, et plaanid on t\u00f5epoolest selleks, et neid muuta. Kes on n\u00e4inud meie blogi \u00fclemises vasakus nurgas olevat “plaani” ehk kavandatud trajektoori, see teab, et tegelikkusega l\u00e4ks see vastuollu \u00fcsna meie ekspeditsiooni alguses – kui Buenos Airesest pidime suuna v\u00f5tma maailma l\u00f5unapoolseimale linnale Ushuaiale, aga p\u00f5rutasime hoopis Brasiiliasse. Ja Brasiiliast kujunes \u00fche teise v\u00e4ga muljetavaldava riigi, Boliivia k\u00f5rval \u00fcks meie lemmikutest. Kui aus olla, siis ega me suuremad planeerijad pole – v\u00f5tame lihtsalt mingi suuna ja hakkame siis minema – t\u00e4psemad sihid ja tempo kujunevad asja k\u00e4igus. Oleme k\u00fcll n\u00e4inud m\u00f5ne teise motomatkaja “plaani”, kus k\u00f5ik on kuup\u00e4evaliselt paigas, kuid ise eelistame kulgeda selles m\u00f5ttes stressivabalt – t\u00e4htaegu on meie elus olnud juba k\u00fcllalt ning k\u00fcllap kimbutavad nad meid ka tulevikus.<\/p>\n
Plaanid on selles m\u00f5ttes v\u00e4ga haavatavad, et sedalaadi ettev\u00f5tmiste k\u00e4igus tuleb ette igasugu ootamatusi – n\u00e4iteks l\u00e4heb miski katki (s\u00e4\u00e4stmaks blogi lugejaid nutust ja halast, ei hakka siinkohal meie peamisel peavalul – tsikli tagaamordil – pikemalt peatuma; kel huvi, leiab vastavad postitused, kl\u00f5psates lehe vasakus tulbas olevas sildipilves lingil “probleemid”), l\u00e4heb tervis k\u00e4est \u00e4ra (Marguse bronhiidiga<\/a> veetsime pea n\u00e4dal aega La Pazis, Boliivias ja veel samapalju Cuscos, Peruus) v\u00f5i hakkab m\u00f5ni koht v\u00e4ga meeldima, v\u00f5i m\u00f5ni inimene. Eri p\u00f5hjustel ei j\u00f5udnud me p\u00e4ris igale poole, kuhu oli plaanis, v\u00f5i kuhu v\u00e4ga oleks tahtnud minna. M\u00f5nd plaanimuutust oleme \u00fcle elanud rohkem kui teist. K\u00f5ige raskem oli asjaolude kokkulangemisest tingitud otsus j\u00e4tta \u00e4ra s\u00f5it Venetsueelasse, Brasiilia Amazonasesse ja Prantsuse Guajaanasse (l\u00e4hemalt saab lugeda siit<\/a>), kuid eks midagi peab j\u00e4rgmiseks korraks ka j\u00e4\u00e4ma \ud83d\ude09<\/p>\n Igavene suvi<\/strong><\/p>\n Kui ettev\u00f5tmise eesm\u00e4rgiks ei ole enese\u00fcletused lumes s\u00f5itmise v\u00f5i mudam\u00fclgastest tsikli v\u00e4ljakangutamise n\u00e4ol, on \u00fcheks teguriks, millest ei saa motomatka planeerides kuidagi \u00fcle ega \u00fcmber, ilmastikuolud ning aastaaegade vaheldumine. Sestap ei ole m\u00f5istlik planeerida Alaskale j\u00f5udmist jaanuarisse, ega Amazonase avastamist sealse vihmaperioodi ajale.Laias laastus visandasimegi oma trajektoori ja umbkaudse ajakava selliselt, et teed oleksid s\u00f5idetavad ning temperatuur elamisv\u00e4\u00e4rne. V\u00f5i v\u00e4ga j\u00e4medalt \u00f6eldes – et s\u00f5idaksime alati suves. Tegelikkus muidugi nii roosiline pole – suvi v\u00f5ib maailma eri paigus t\u00e4hendada v\u00e4ga erinevaid asju. Nii oleme ka varasuvises Argentinas saanud k\u00fcmne minutiga p\u00e4ikesep\u00f5letuse, ning maganud m\u00f5ne k\u00fclmakraadides Boliivia kesksuvise taeva all. Tsiili, Boliivia, Peruu, Ecuador ja Colombia l\u00fckkasid suurema raskuseta \u00fcmber eksiarvamuse, nagu L\u00f5una-Ameerikas oleks v\u00e4ga soe. Kuna neist riikidest jooksevad l\u00e4bi Andid, siis v\u00f5ib seal ka suvisel ajal k\u00fclmetada. V\u00f5i saada k\u00f5rgushaiguse.<\/p>\n Margusel Boliiviasse j\u00f5udes tekkinud k\u00f5rgushaigust v\u00f5ib pidada senise ekspeditisooni k\u00f5ige eluohtlikumaks olukorraks. Ilmselt ei ole me ei esimesed ega viimased uljaspead, kes ilma korralikult adapteerumata k\u00f5rgusi vallutada p\u00fc\u00fcavad, kuid \u00f5ppetund on n\u00fc\u00fcd k\u00e4es (l\u00e4hemalt sellest, mis juhtus, saab lugeda siin<\/a>).<\/p>\n P\u00e4tid ja kaabakad<\/strong><\/p>\n Vastupidiselt levinud arvamusele, et L\u00f5una- ja Kesk-Ameerika on kuritegelik kant, ei tunnetanud me kordagi teiste poolt reaalset ohtu oma elule v\u00f5i tervisele (liikluskultuur on seal muidugi agressiivsem kui meil, ning mida rohkem p\u00f5hja poole, seda p\u00f6\u00f6rasem see tundub, kuid peale kahe v\u00e4ikese kokkup\u00f5rke teiste s\u00f5idukitega midagi \u00f5nneks ei juhtunud). Paaril korral \u00fcritasid k\u00fcll kohalikud meid veenda teatud kohtade ebaturvalisuses, ning muutusime isegi pisut paranoiliseks, kuid t\u00e4iesti asjata. \u00dcks sellistest kohtadest on Rio de Janeiro linn Brasiilias, mis osutus t\u00e4iesti oivaliseks.<\/p>\n Samuti toob Ladina-Ameerika riikidele kurja kuulsust korruptsioon. Nende jaoks, kes seal reisivad, peaasjalikult korrumpeerunud politsenike ja piiriametnike n\u00e4ol. Kuid eks hirmul ole suured silmad, ja loetud heroiliste matkalugude taustal, kuidas sada dollarit maksti siin, ja viisk\u00fcmmend seal, tekkis v\u00e4ike \u00e4revus k\u00fcll. \u00c4revust toitis veelgi see, kui esimene liikluspolitseinik, kes meid \u00fcldse peatas, kohe v\u00e4idetava kiiruse\u00fcletamise eest 300 USD k\u00fcsis (l\u00e4hemalt kirjutame sellest siin<\/a>). Rahak\u00fcsijaid oli hiljem veel (siiski mitte nii palju kui kartsime), kuid meie ainus “panus” korruptsioonim\u00e4ngus sai pandud Peruu tolliametnikule, kellele l\u00e4ks 5 USD (l\u00e4hemalt kirjutame sellest siin<\/a>). Ka kurikuulsad Kesk-Ameerika piiri\u00fcletused toimusid ilma suurema peavaluta, ehkki higistamist ja paberitega ringijooksmist jagus k\u00fcll ja k\u00fcll. Nii et meie v\u00f5ime omalt poolt \u00f6elda, et ei ole see korruptsioon nii hull midagi, kui m\u00f5ne matkamehe lugude p\u00f5hjal arvata v\u00f5iks (inimestele meeldib ju ikka asju \u00fcle pingutada \ud83d\ude42 )<\/p>\n Euroopa moodi<\/strong><\/p>\n Riigid, millest oma L\u00f5una-Ameerika avastusretke alustasime – t\u00e4psemalt Argentina, Brasiilia ja Tshiili – ei olnudki Euroopast nii p\u00f6\u00f6raselt erinevad kui v\u00f5iks arvata, mis sest, et teine manner. Keskkond oli muidugi teistsugune, kuid igal sammul n\u00e4gime-kuulsime-haistsime midagi, mis tuletas pigem meelde Vana Maailma. Esimese asjana torkas silma teenuste infrastruktuuri k\u00fcllaltki k\u00f5rge arengutase – suurlinnades toimib efektiivselt metroo, ei mingeid raskusi sularahaautomaadi leidmisega, jne. Kuid mis h\u00e4mmastas veelgi, on sealse rahva pitsa- ja pastalembus, mis on ju ometi midagi itaallaslikku. Ega seal midagi imestada pole, sest omal ajal on L\u00f5una-Ameerikasse r\u00e4nnanud kulk eurooplasi, kes siis ongi oma traditsioone seal elus hoidnud.<\/p>\n P\u00f5lisrahva p\u00e4rusmaa<\/strong><\/p>\n Hoopis teistmoodi on lood \u00fclej\u00e4\u00e4nud Ladina-Ameerika riikides, mida k\u00fclastasime. Seal n\u00e4ivad domineerivat p\u00f5lisrahva j\u00e4reltulijad, ning seep\u00e4rast on ka \u00fcldmulje hoopis erilisem, ehedam. Meie jaoks osutus meeldej\u00e4\u00e4vaimaks Boliivia, kus paljud veel t\u00e4nap\u00e4evalgi igap\u00e4evaselt rahvar\u00f5ivaid kannavad ning kus maastikud on s\u00f5na otseses m\u00f5ttes peadp\u00f6\u00f6ritavad. Boliivia erilisusest annab aimu kasv\u00f5i seegi, et seal asub maailma k\u00f5rgeim linn – Potos\u00ed, ning maailma suurim soolaj\u00e4rv – Salar de Uyuni.<\/p>\n Ladina-Ameerika v\u00e4hem arenenud riigid on k\u00f5ik isemoodi – mis sest, et m\u00f5ni neist p\u00e4ris v\u00e4ike. Meeldej\u00e4\u00e4vaimate paikade-n\u00e4htustena v\u00f5iks ehk veel nimetada maiade kultuuri s\u00e4ilmeid Mehhik0s ja Guatemalas, k\u00fcllaltki h\u00f5redat turistide infrastruktuuri Nicaraguas ja Guatemalas, ingliskeelset kultuuri Belize’is, v\u00f5imsaid maastikke ja banaaniistandusi Ecuadoris. L\u00e4hemalt meie Kesk-Ameerika elamustest saab lugeda ajakirja Go Discover j\u00e4rgmisest numbrist.<\/p>\n Tuttavlik keskkond<\/strong><\/p>\n P\u00f5hja-Ameerika j\u00e4ttis L\u00f5una- ja Kesk-Ameerika taustal v\u00e4ga reglementeeritud mulje. Juba USA-sse sisenedes, lugedes piiripunkti ootej\u00e4rjekorras seistes tekste “Piirkond on videovalve all. K\u00f5ik teie tegevused ja vestlused salvestatakse”, tekkis tunne, nagu oleksime kellegi suure ja v\u00f5imsa kontrolli all.<\/p>\n Kogu oma tsiviliseerituse juures ei ole P\u00f5hja-Ameerika siiski igav – kultuuri\u0161okki vast nii kergesti ei saa, kuid vaatamist-m\u00f5tlemist jagub. Olgugi, et televiisorist ja arvutist tungib ameerikalik m\u00f5tteviis meile v\u00e4gisi tuppa ning et asjad ongi nii, nagu me lugematust hulgast filmidest oleme n\u00e4inud (mitte k\u00f5ik asjad, aga m\u00f5ned siiski). Eks iga\u00fchel ole oma ettekujutus USA-st ja asjadest, mis sellega seostuvad. Minu jaoks tekitasid tuttava tunde\u00a0auravad kanalisatsioonikaevud t\u00e4navatel, Campbelli purgisupid, kollased taksod New York’is. Kultuurin\u00e4htusena on see v\u00e4ga huvitav.<\/p>\n Muljetavaldav on ka USA ja Kanada territooriumil olev loodus, mille kaitsmiseks, aga samas ka nautimiseks on loodud hulga rahvusparke. Nende riikide suureks kiituseks tuleb \u00f6elda, et looduses vaba aja veetmise infrastruktuur on v\u00e4ga hea – rohkelt on infopunkte, k\u00e4mpinguid. Ning rahvusparkide sissep\u00e4\u00e4sutasud on t\u00e4iesti m\u00f5istliku hinnaga.<\/p>\n USA ja Kanada j\u00e4tsidki meile sellise “tsiviliseeritud reisisihtkoha” mulje. Reisimine seal on rohkem nagu puhkus, sest kultuuriliselt ei ole nad nii intensiivsed kui meie jaoks suhteliselt v\u00f5\u00f5rad Ladina-Ameerika riigid. Viimaste kohta me enne sinna j\u00f5udmist suurt midagi ei teadnud, kuid seda rohkem oli seal meie jaoks avastada.<\/p>\n Meie trajektoor<\/strong><\/p>\n 303 p\u00e4evaga l\u00e4bisime l\u00e4\u00e4nepoolkeral 17 riiki ning 66 500 kilomeetrit. Trajektoor n\u00e4eb v\u00e4lja j\u00e4rgmine*:<\/p>\n Klikka kaardile, et vaadata t\u00e4issuuruses (selleks tuleb enamusel veebibrauseritel ilmselt uues aknas veel uuesti kaardile kl\u00f5psata).<\/p>\n *Tulevikus \u00fcritame GPS-i ja eestlaste poolt tehtud\u00a0GeoApe<\/a>’i abil\u00a0pidada t\u00e4psemat trajektoori. GPS-is oleme teda siiani ka pidanud, kuid alles n\u00fc\u00fcd, kui Garmini programmis selle t\u00e4ies pikkuses lahti tegin, avastasin, et p\u00e4ris palju juppe on puudu. P\u00e4rast suurt paanikat ja veap\u00f5hjuseid otsides tuli v\u00e4lja, et meie Garmini GPS salvestab teekonna vaid pooleldi, limiteerides selle 500 punktini, samas kui seade ise promob ennast 1000 punkti salvestusena \u00fche teekonna kohta. Kuradi k\u00f5rgtehnoloogiline petumasin ma \u00fctleks sellepeale, et kui vajutad nuppu “salvesta kogu teekond” saad sellest vaid tegelikult l\u00f5puks vaid pool \ud83d\ude1b Palju \u00f5nne! Aga edaspidi oleme siis targemad, salvestame GPS-i teekonna enne kui veel GPS-i jaoks “poolel teel” oleme.\u00a0Markeriga paberkaardile jutti t\u00f5mmata tundub palju usaldusv\u00e4\u00e4rsem meetod kui \u00fcks GPS.<\/p>\n H\u00e4\u00e4d paigad<\/strong><\/p>\n Nagu kilometraa\u017eist n\u00e4ha (keskmiselt umbes 219 kilomeetrit p\u00e4evas), on s\u00f5itmist olnud p\u00e4ris palju. Kui esialgu arvasime, et aeg-ajalt j\u00e4\u00e4me m\u00f5nesse kenasse kohta pikemaks ajaks puhkama, siis tegelikkuses on meie “puhkused” olnud dikteeritud pigem sellest, et miski l\u00e4heb rikki. V\u00e4ga pikalt oleme amorti parandades peatunud Buenos Aireses, Argentinas (39 p\u00e4eva). Meeldivatel p\u00f5hjustel peatusime kaua ka Bogot\u00e1 l\u00e4histel Chias, Colombias (30 p\u00e4eva), kus leidsime uued s\u00f5brad (amorti parandasime ka, kuis siis muidu), ning vahelduva eduga parandasime amorti Santiagos, T\u0161iilis (16 p\u00e4eva).<\/p>\n Siis on olemas kohad, kus hommikul \u00e4rgates m\u00f5tled: “J\u00e4\u00e4ks \u00fcheks p\u00e4evaks veel”. M\u00f5nikord olemegi j\u00e4\u00e4nud veel p\u00e4evaks, m\u00f5nikord ka kauemaks. Sellisteks hea auraga kohtadeks on olnud:<\/p>\n Sageli on k\u00fcsitud, et kus me siis ka \u00f6\u00f6bime. Esialgse plaani kohaselt pidanuks me enamasti \u00f6\u00f6bima telgis, kuid saatuse tahtel (telkimisv\u00f5imaluste nappuse t\u00f5ttu L\u00f5una- ja Kesk-Ameerikas – kus on tihe d\u017eungel, kus kaljuseinad, kus traataed ees) moodustavad 123 telgis magatud \u00f6\u00f6d vaid 41% k\u00f5igist \u00f6\u00f6dest. Kodumajutust leidsime 72 \u00f6\u00f6ks ehk 24% k\u00f5igist \u00f6\u00f6dest (nagu eespool juba mainitud, peatusime pikalt Colombia-Eesti segapere juures, ning USA-s ja Kanadas v\u00f5tsime \u00fchendust kohalike motoinimestega). P\u00f5hja-Ameerikas maksab telkimiskoht korralikumas k\u00e4mpingus muidugi samapalju kui keskmine hostelituba L\u00f5una-Ameerikas, nii et praeguses seisuga oleme \u00f6\u00f6bimisele kulutanud ikka pea kaks korda samapalju kui ette n\u00e4htud.<\/p>\n Kolmandiku \u00f6\u00f6dest oleme niisiis veetnud hotellides\/hostelites\/motellides\/k\u00fclalistemajades. Soojade tunnetega meenutame j\u00e4rgmisi: Casa Lopez (Pasto, Colombia), kus 420 EEK eest toodi tuppa kohv ning pandi teki alla soojaveepudelid, Pousada Guarana (Paraty, Brasiilia), kus 500 EEK eest pakuti lahedat disaini ning hommikus\u00f6\u00f6giks v\u00e4rskelt k\u00fcpsetatud kooke ja pirukaid, Hotel Viena Internacional (Quito, Ecuador), kus 400 EEK eest oli stiilne r\u00f5duga tuba vaatega t\u00e4navale. Hea teenindus oli neis k\u00f5igis. Eks nende hotellide hinnatase eeldab sealkandis ka juba \u00fcht-teist – tavaliselt \u00fcritasime ikka millegi odavamaga hakkama saada, aga alati see ei \u00f5nnestunud. K\u00f5ige kallimaks ning \u00fchtlasi ka k\u00f5ige kummalisemaks osutus \u00f6\u00f6 Alaskal, Deadhorse’is, kus soojakus \u00f6\u00f6bimise eest k\u00fcsiti \u00fcle 1600 EEK.<\/p>\n Statistika numbrites<\/strong><\/p>\n \u00dcldist statistikat n\u00e4eb siin<\/a>.<\/p>\n Tagasiside<\/strong><\/p>\n Meie jaoks l\u00e4heb korda iga kommentaar, mille lugejad on meie blogisse j\u00e4tnud, ja sestap oleme t\u00e4nulikud k\u00f5igile, kes on v\u00f5tnud vaevaks meile saata rea v\u00f5i kaks. Ait\u00e4h! On r\u00f5\u00f5mustav teada saada, mis meie blogi lugejatele korda l\u00e4heb, p\u00e4ris ausalt kohe!<\/p>\n N\u00fc\u00fcd, kus \u00fcks pikk etapp meie ekspeditsioonist on selja taha j\u00e4\u00e4nud, oleks meil hea meel, kui m\u00f5ned blogilugejad leiaksid aja anda meile pisut tagasisidet, st vastata vabas vormis m\u00f5nele k\u00fcsimusele: mis on meie blogis v\u00e4ga meeldinud? mis ei ole \u00fcldse meeldinud? millistel teemadel v\u00f5iksime rohkem\/v\u00e4hem kirjutada? kas miski meie blogis on teid \u00fcllatanud? kas olete meie blogist leidnud enese jaoks vajalikku informatsiooni? kas meie blogi on teid innustanud kuhugi reisima? kuidas te meie blogini j\u00f5udsite? kui tihti meie blogi lugema satute? mis on teid ajendanud meie blogi lugema?<\/p>\n Vastamiseks v\u00f5ib j\u00e4tta siiasamasse kommentaari, v\u00f5i saata vastused aadressile info \u00e4t yhelteljel.ee<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Mida l\u00e4hemale meie ekspeditsiooni uue etapi, st idapoolkera algus nihkub, seda harvemini p\u00f5ikavad m\u00f5tted tagasi, sellele mis on olnud, ning seda tihedamini leiame end m\u00e4ngimas m\u00f5tetega sellest, mis meid ees ootab. Enne, kui ees ootavate riikidega seotud ootused ja murem\u00f5tted meid t\u00e4iesti endasse haaravad, on praegu, n\u00e4dal enne seikluse j\u00e4tku, vast hea aeg m\u00f6\u00f6dunule heita … Loe edasi Kokkuv\u00f5tteks Ameerikatest<\/span> ![\"Ameerikate](\"http:\/\/yhelteljel.ee\/wp-content\/uploads\/2009\/08\/Ameerikate-trajektoor-v.png\" "\\"Ameerikate")
<\/a><\/p>\n\n
\n
\n