![\"K\u00e4mperid](\"http:\/\/yhelteljel.ee\/wp-content\/uploads\/2009\/08\/IMG_0475.jpg\" "\\"K\u00e4mperid")
<\/p>\n<\/p>\n
M\u00e4lestus m\u00f5ne n\u00e4dala tagusest ajast: s\u00f5idame m\u00f6\u00f6da Kanadat l\u00e4bivat teed nr 1, ja kaugusest paistab, justkui meile s\u00f5idaks vastu buss. V\u00f5iks ju k\u00fcsida, et mis on selles siis nii kummalist, et teel s\u00f5idab buss. Kuid USA-s, ja ka Kanadas, on bussid suurte linnade v\u00e4listel teedel v\u00e4ga harv n\u00e4htus, sest kogu USA-s veedetud aja jooksul (ja seda oli kuu aega, kusjuures s\u00f5itsime ikka tuhandeid ja tuhandeid kilomeetreid) panin mina maanteel t\u00e4hele ainult \u00fcht bussi. Linnades \u00fchistransport veel kuidagi toimib, ent \u00fchest linnast teise saamiseks peab siin \u00fcldjuhul omama isiklikku s\u00f5iduvahendit.<\/p>\n
<\/p>\n
Selle m\u00f5ne n\u00e4dala taguse s\u00fcndmuse juurde tagasi tulles tuleb \u00f6elda, et kui “buss” oli meist m\u00f6\u00f6dunud, sai selgeks, et tegemist ei olnud mitte bussiga, vaid \u00fchega kohalike seas \u00fclimalt populaarsetest RV-dest (recreational vehicle<\/em> ehk haagismaja). Siin ei reisi keegi niisama autoga, ikka on v\u00e4iksem v\u00f5i suurem haagismaja. M\u00f5ned “haagismajad” on sama suured kui Eestis liinibussid, kuid eeldus, et sellistega reisivad kuuelapselised pered, ei pea paika. Sageli on ainsateks “reisijateks” vanapaar koeraga.<\/p>\n Ma ei taha teada, kui palju k\u00fctust need “puhkes\u00f5idukid” sajale kilomeetrile v\u00f5tavad. Muidu poleks ju midagi, ent kui Ameerika \u00dchendriike peetakse maailma suurimaks tarbijaks (ja ega Kanada selle m\u00f5juulatuses ilmselt tarbimiselt palju alla ei j\u00e4\u00e4), siis kahtlemata j\u00e4tab see oma m\u00e4rgi meie elukeskkonnale. Kuid ega s\u00f5idukid kliima soojenemises ainukesed s\u00fc\u00fcdlased pole.<\/p>\n Alaskal sattusin lugema \u00fcht raamatut – Helen Caldicotti “If You Love This Planet – A Plan To Heal The Earth”, mis on k\u00fcll kliimamuutuste teema kiiret arengut arvesse v\u00f5ttes k\u00fcllaltki vana (1992), kuid mis on sellegipoolest v\u00e4ga huvitav. Kindlasti on selles omajagu kallutatust ning pisut liiga tugevat r\u00f5huasetust, ent m\u00f5ned faktidena toodud n\u00e4ited on intrigeerivad. N\u00e4iteks v\u00e4idab ta, et tervelt 5% USA-s toodetavast energiast kulub pesukuivatite k\u00e4itamiseks. Eestis ei ole need imeriistad veel nii levinud, kuigi neid v\u00f5ib juba m\u00f5nda aega leida ka meie kaubandusv\u00f5rgust. Kuid USA-s on need vist pea igas keskmises majapidamises, ning mingil hetkel tundusid nad mulle isegi v\u00e4ga praktilised – jube hea ju, kui pesu saab pestud ja kuivatatud 45 minutiga (j\u00e4rele proovitud). Kuid kuna pesu kuivab neis peamiselt kuumuse toimel, ning kuna k\u00fcttekehaga kodumasinad on suured elektritarbijad, siis ega ma v\u00e4ga ei imesta, kui nad energiatarbimisest nii suure osa moodustavad. K\u00fcll aga kadus mul raamatut lugedes isu kunagi endalegi s\u00e4\u00e4rane masin soetada. Kui ikka leidub mingi n\u00f6\u00f6r, mille saab v\u00e4ljas kuhugi t\u00f5mmata, siis v\u00f5ib pesu v\u00e4ga h\u00e4sti kuivada ka seal – nii nagu see on juba ammusest ajast toiminud. Annaks jumal, et Euroopa Liit ei tuleks v\u00e4lja seadustega (millised USA teatud osariikides juba eksisteerivad), mis keelaks pesu \u00f5ue riputamise p\u00f5hjusel, et see ei ole esteetiline.<\/p>\n Kliimamuutus on siin kohalike s\u00f5nul h\u00e4sti tuntav. Ja kui jutud sellest, et j\u00e4\u00e4karud on uppumisohus, sest j\u00e4\u00e4, millelt nad endale s\u00fc\u00fca hangivad, muutub aasta-aastalt \u00f5hemaks, v\u00f5ivad tunduda kuidagi kauged, siis praegu tunneme ja n\u00e4eme tulemusi ise. Juba mitu p\u00e4eva oleme s\u00f5itnud m\u00f6\u00f6da maastikke, mis paraku meie eest varjatuks j\u00e4\u00e4nud. P\u00f5hjusest igal pool leviv metsap\u00f5lengute toss. Kohutavalt palav on ka. Televisioon pasundab, et selline kuumus on siinkandis pretsedenditu. No t\u00f5esti – kui ikka hommikul p\u00e4ikese t\u00f5ustes telki kokku pannes termomeetri n\u00e4it juba 30 kraadi kanti kisub, siis pole see enam p\u00f5hjamaale kohane.<\/p>\n Allpool m\u00f5ned pildid suitsupilvestest maastikest meie teekonnal:<\/p>\n Ja \u00fcks huvitav n\u00e4ide sellest, mismoodi suitsuvines kruusatehase k\u00f5rval on m\u00e4gi trepikujuliseks “kaevandatud”:<\/p>\n Korduvalt olen endalt k\u00fcsinud, kas motikaga k\u00fctust (keskmiselt umbes 5-5,5 liitrit sajale kilomeetrile) p\u00f5letades \u00fcmber maakera veeremine on praeguses olukorras ikka eetiline. Vastus j\u00e4\u00e4b \u00f5hku rippuma.<\/p>\n Vahepeal oli meie Gessul v\u00e4ike “pooljuubel”:<\/p>\n Aga veidi ka teekonna edenemisest. Viimati oli p\u00e4evakorras Alaskalt lahkumine ning pikk-pikk teekond “alla”, ehk siis meie m\u00f5istes Vancouverisse, millest saab ilmselt tsikli \u00fcle-ookeani-stardipaik.<\/p>\n Juba Alaskalt startides tabas meid palavus, nii et kummaline oli m\u00f5eldagi, et Alaska v\u00f5ib selline olla. M\u00f5tteid piinavast kuumusest eemale peletades \u00fcritasime endasse imeda veel viimaseid vaateid sellest maagilisev\u00f5itu maast:<\/p>\n P\u00e4rast piiri \u00fcletamist tagasi Kanadasse s\u00f5itsime pikalt m\u00f6\u00f6da sama teed, mida m\u00f6\u00f6da enne olime tulnud, kuid see ei t\u00e4hendanud sugugi, et s\u00f5it oleks sellev\u00f5rra igavam olnud. Tegelikult on mitmesajakilomeetrine teel\u00f5ik Alaska piirist Whitehorse’ini v\u00e4ga kaunis – puhta m\u00e4ed ja j\u00e4rved. Tagasiteel enam palju pilte ei teinud, aga m\u00f5ned ikka:<\/p>\n Watson Lake’i kandis p\u00f6\u00f6rasime Alaska maanteelt meie m\u00f5istes uuele teele, mis kulgeb k\u00fcllaltki otse l\u00f5una poole. See on selline v\u00e4ga v\u00e4ikese liiklustihedusega k\u00fcllaltki kitsas ja k\u00e4\u00e4nuline tee, mille \u00e4\u00e4rde j\u00e4\u00e4b vaid m\u00f5ni k\u00fcla. K\u00f5ik k\u00fclad, mis teele j\u00e4\u00e4vad, on tillukesed, stiilis kaks maja – tankla – motell, heal juhul lennuv\u00e4li (ehk pikk sirge mururiba), ning nende vahele j\u00e4\u00e4b saja kilomeetri kanti. Nii s\u00f5idadki aina l\u00e4bi metsa, mis l\u00f5una poole aina tihedamaks ja kaharamaks muutub. Ei tea, kas kusagil n\u00e4eme veel selliseid kuuski, nagu olid Alaskal – h\u00f5redad ja l\u00fchikeste okstega, nagu r\u00e4situd pudeliharjad.<\/p>\n Aga asustus on niiv\u00f5rd h\u00f5re, et \u00f6\u00f6maja peamegi otsima metsa seest, mitte maanduma mugava turistina esimeses k\u00e4mpingus. Maa on korraga kaljune ja soine, ent p\u00e4rast m\u00f5ningast otsimist leiame tee raiesmikule, kus pole keegi ammu k\u00e4inud – maas pole \u00fchtegi ratta- ega jalaj\u00e4lge. S\u00f6\u00f6gi valmistame vastavalt “karureeglitele”, st mitusada meetrit telgist eemal, et telgile toidul\u00f5hnad k\u00fclge ei j\u00e4\u00e4ks. Kuid magada on siiski veidi k\u00f5he – iga kr\u00f5ps ning sahin ajab une pealt. Kord tuvastame telki uurimas karja hiiri, kord k\u00e4ib keegi v\u00e4iksem loom nuuskimas. Hommikul \u00e4rgates on hea meel, et \u00f6\u00f6 on l\u00e4bi ning meid pole veel \u00e4ra s\u00f6\u00f6dud. “\u00c4ra s\u00f6\u00f6dud” saada oleks seal tegelikult olnud lihtne, sest aplaid k\u00e4rbseid (isegi mitte niipalju s\u00e4\u00e4ski) oli seal k\u00f5vasti, nii et hea tabamuse korral oleks v\u00f5inud teise ilma saata ka kolm k\u00e4rbest korraga. No t\u00f5esti palju k\u00e4rbseid!<\/p>\n Ja palavus! \u00dchel hetkel oli tee\u00e4\u00e4rseid m\u00e4gij\u00e4rvesid vaadates kiusatus jahutust saada niiv\u00f5rd suur, et otsustasime tundmatus kohas suplema minna. J\u00e4rvevesi oli \u00fclimalt selge, ning v\u00e4ga k\u00fclm. Et j\u00e4rv l\u00e4ks j\u00e4rsult s\u00fcgavaks, siis v\u00e4ga kaugele ei tihanud ujuda – lupsti sisse, paar t\u00f5mmet, ja lupsti v\u00e4lja tagasi! Oli t\u00e4iesti v\u00e4rskendav.<\/p>\n Pikki p\u00e4evi l\u00e4bi palavuse s\u00f5ites, iga p\u00e4ev 500 kilomeetri ringis, oleme j\u00f5udnud Vancouveri alla. Ei tea, kas nutta v\u00f5i h\u00f5isata. Ameerikad on meie jaoks l\u00e4bi saamas, ees ootamas hulk paberiajamist, rahakulutamist ning otsusetegemist. Hurraa!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" M\u00e4lestus m\u00f5ne n\u00e4dala tagusest ajast: s\u00f5idame m\u00f6\u00f6da Kanadat l\u00e4bivat teed nr 1, ja kaugusest paistab, justkui meile s\u00f5idaks vastu buss. V\u00f5iks ju k\u00fcsida, et mis on selles siis nii kummalist, et teel s\u00f5idab buss. Kuid USA-s, ja ka Kanadas, on bussid suurte linnade v\u00e4listel teedel v\u00e4ga harv n\u00e4htus, sest kogu USA-s veedetud aja jooksul (ja … Loe edasi See ei ole buss!<\/span> ![\"Modulaarne](\"http:\/\/yhelteljel.ee\/wp-content\/uploads\/2009\/08\/IMG_0433.jpg\" "\\"Modulaarne")
<\/p>\n![\"Elu](\"http:\/\/yhelteljel.ee\/wp-content\/uploads\/2009\/08\/IMG_0432.jpg\" "\\"Elu")
<\/p>\n![\"Megak\u00e4mper](\"http:\/\/yhelteljel.ee\/wp-content\/uploads\/2009\/08\/IMG_0477.jpg\" "\\"Megak\u00e4mper")
<\/p>\n![\"Rohe-roheline](\"http:\/\/yhelteljel.ee\/wp-content\/uploads\/2009\/08\/Kanada-11s.jpg\" "\\"Rohe-roheline")
<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n