{"id":2947,"date":"2009-06-19T05:07:43","date_gmt":"2009-06-19T03:07:43","guid":{"rendered":"http:\/\/yhelteljel.ee\/?p=2947"},"modified":"2009-06-19T05:11:34","modified_gmt":"2009-06-19T03:11:34","slug":"vahelduseks-veidi-tsiklijuttu-ja-muud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/yhelteljel.ee\/?p=2947","title":{"rendered":"Vahelduseks veidi tsiklijuttu ja muud"},"content":{"rendered":"

\"Kaitseraudade<\/p>\n

Oleme m\u00f5neks p\u00e4evaks mu endise ingliskeele\u00f5petaja Jeannie juurde peatuma j\u00e4\u00e4nud, kellel ilus majake maakohas, Milwaukee l\u00e4histel\u00a0(USA-s on s\u00f5nal “l\u00e4histel” muidugi hoopis teine t\u00e4hendus kui n\u00e4iteks Eestis – Milwaukee on siit 43 miili ehk pea 70 kilomeetri kaugusel), Michigani j\u00e4rve<\/a> \u00e4\u00e4res. N\u00fc\u00fcd on olnud aega “pisiasjadele” t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata.<\/p>\n

<\/p>\n

USA-sse j\u00f5udes oli meie jaoks esimeseks \u00fcllatuseks asjade ja informatsiooni k\u00e4ttesaadavus. N\u00e4iteks on internetis saadaval USA k\u00f5igi BMW edasim\u00fc\u00fcjate koordinaadid – sisestasin need kohe meie GPS-i ja lupsti! olimegi juba \u00fches Californias asuvatest esindustest, sest meie ratas vajas hoolt ja armastust – hoolduse aeg oli k\u00e4tte j\u00f5udnud. Esimese asjana k\u00fcsisin, kas nende jaoks on vastuv\u00f5etav variant, et kuna meil palju raha pole, siis ostan neilt varuosad ning paigaldan need ise. Kuna USA on meie arvates b\u00fcrokraatia ja reeglite poolest kuidagi eriti silmatorkav, siis \u00fcsna ootusp\u00e4raselt vastati j\u00e4rgmiselt – kindlustusfirmaga s\u00f5lmitud lepingus on k\u00f5rvaliste isikute sisenemine t\u00f6\u00f6kotta keelatud. Kuna “vestluskaaslaseks” sattus mul aga juhataja isiklikult, siis – kus h\u00e4da k\u00f5ige suurem, seal abi k\u00f5ige l\u00e4hem – tuli mehel kohe meelde, et firma oli \u00e4sja soetanud \u00fche vana k\u00f5rvalhoone, mis on tulevikus m\u00f5eldud laoks ja sinna lubasid nad mul oma “t\u00f6\u00f6koja” \u00fcles seada k\u00fcll ja sain seal iseseisvalt tegutseda.<\/p>\n

USAs on k\u00f5ike saada – m\u00f5tlesin, et piduriketta leidmisega v\u00f5ib probleeme tulla – see oli paugupealt olemas. Samuti kui eelnevalt m\u00f5tlesin, et BMW edasim\u00fc\u00fcja juures on t\u00f5en\u00e4oliselt rehvivalikuga asi kesin – oh ei, sealsamas poes oli vist suurim rehvivalik, mida \u00fcldse n\u00e4inud olen – ja see polnud rehvipood. Kodaratesse l\u00e4hevad sellised v\u00e4iksed eksootilises m\u00f5\u00f5dus mini-poldid – mul oli m\u00f5ni kadunud, k\u00fcsisin kas on saada – olid olemas. Olin siiani liiga harjund igasugu juppide ootamise ja mujalt hankimisega posti teel, kuid tundub, et siin USA-s v\u00f5ib selle probleemi suuresti \u00e4ra unustada.<\/p>\n

Nii ma seal veel karpides olevate uhiuute BMW mootorrataste vahel v\u00f5tit keerasin:<\/p>\n

\"Meie<\/p>\n

Aegajalt k\u00e4is ka boss huvi m\u00f5ttes uurimas, et kuidas mul edeneb ja kas pole abi vaja millegi kallal. T\u00f5i vajaminevaid v\u00f5tmeid ja muud. Lao nurgas vedeles igasugu kraami, sealhulgas m\u00f5ned mootorid:<\/p>\n

\"Nurgas<\/a><\/p>\n

Sealsamas sai ratas uue tagumise piduriketta. Vana oli p\u00e4ris tugevalt \u00fcle tootja poolt ette antud normi kulunud, aga l\u00fckkasin seda t\u00f6\u00f6d kogu aeg raha kokkuhoiu m\u00f5ttes edasi. Uus polnud just odav, 260 USD. Aga eks \u00fcle 130 000km jagu enamasti kruusateid s\u00f5itnud ratta puhul ole see juba kulunumbrisse kuuluv jupp – enamus pori, tolmu, kivit\u00fckke ja muud l\u00e4bu ongi just tagaratta juures ringlemas, mis t\u00e4hendab, et erinevalt esirattast, mis vihmavee ja tuulega pidevalt “puhtaks uhatakse” t\u00f6\u00f6tab tagapiduriketas suht kasinates oludes, h\u00f5\u00f5rudes ketta ja piduriklotside vahel igasugu kivit\u00fckke. N\u00e4iteks tagapiduriklotse kulub kruusa- ja mudateid s\u00f5ites\u00a0nagu sooja leiba.<\/p>\n

\"Uus<\/p>\n

Alla panime ka uue rehvi, sest Colombias kasutusele v\u00f5etud\u00a0Continental TKC80<\/a> rehvid kulusid vaat et silmn\u00e4htavalt. Seekord l\u00e4ks alla asfladisuunitlusega Metzeler Tourance EXP<\/a> tagarehv, sest USA-s uhame enamasti m\u00f6\u00f6da siledat asfaldit, enne Alaskat saavad v\u00e4ga t\u00f5en\u00e4oliselt olema vaid m\u00f5ned \u00fcksikud kruusa- ja mudatee l\u00f5igud.<\/p>\n

Tuli v\u00e4lja, et BMW Orange’il ongi kombeks aidata igasugu motor\u00e4nnumehi – boss \u00fctles, et samamoodi olevat nad kunagi isegi Helge Pedersenil aidanud tema ratast remontida – vahe ainult selles, et ajad olid erinevad – Helge oli oma ratta viimase jupini laiali kiskunud (sellest isegi pilt tema “10 Years on 2 Wheels<\/a>” raamatus) – ilmselt oli teoksil t\u00e4ielik kapitaalremont.<\/p>\n

Juhataja tegi meile tuuri ka tagaruumidesse, kus haruldasi BMW mootorrattaid oli jalaga segada – eredamaks n\u00e4iteks oli \u00fclih\u00e4sti restaureeritud k\u00f5ige esimene BMW mootorratas R23<\/a>, mida mina esmakordselt lihas ja luus n\u00e4gin – oli teine kui just tehasest tulnud.\u00a0V\u00e4idetavalt on neid maailmas alla k\u00fcmne isendi, mis sellises korras ja liikumisv\u00f5imelised on. Kollektsioonis oli ka \u00fcks esimesi USA-s ringrajas\u00f5itudel osalenud v\u00f5idus\u00f5idurattaid ja m\u00f5ndasid teisi eksootilisi rattaid.<\/p>\n

Igatahes sai hooldus tehtud ja pill t\u00f6\u00f6tas kohe palju paremini, kui \u00fcle pika aja sai j\u00e4lle kvaliteetset \u00f5li mootorisse kallatud – USA-s on kiirteedel kiiruspiiranguks 75 miili tunnis (120km\/h). L\u00f5una- ja Kesk-Ameerikas selliseid kiirusi arendades tekkis suhteliselt talumatu ja v\u00e4sitav vibratsioon – seda enam kui vahemaad ja s\u00f5idutunnid pikkadeks kujunesid. Eriti on see tuntav juhtraua kaudu – auklik tee, mootori eba\u00fchtlane t\u00f6\u00f6 halva k\u00fctuse t\u00f5ttu, tasakaalustamata rehvid (polnud lihtsalt v\u00f5imalik kuskil tasakaalustada) ja ehk m\u00e4ngis m\u00f5ningal m\u00e4\u00e4ral rolli ka ebakvaliteetne \u00f5li. P\u00e4rast seda hooldust USA-s 120km\/h p\u00e4ev otsa lastes ei saa arugi – ratas ja mootor on sedav\u00f5rd “siidised”, et laseks\u00a0sellise kiirusega\u00a0kasv\u00f5i 12 tundi j\u00e4rjest. Kusjuures drosselklappe pole ma s\u00fcnkroniseerinud Argentinast saadik – olgugi, et tootja soovitab s\u00fcnkronisatsiooni kontrollida iga 10- v\u00f5i 20 000 km tagant – lihtsalt “tagumikutundega” tundub asi olevat ideaalselt paigas ja ma ei n\u00e4e vajadust neid reguleerida.<\/p>\n

Ja \u00f5nnelik l\u00f5pupilt Orange’i BMW poe ees koos esindajaga:<\/p>\n

\"BMW<\/a><\/p>\n

Enne seda j\u00f5udsime \u00e4ra k\u00e4ia USA \u00fche tuntuma amordispetsialisti Stig Petterssoni juures. Ajapikku oleme ka oma \u00d6hlinsi amordi juures\u00a0lisaks juba varem mainitud h\u00fcdraulilisele eelpingutile\u00a0igasugu disainivigu avastama hakanud. Ilmselt oma kaaluga ja kahtlaste oludega teedel s\u00f5itmise kommetega oleme me parim platvorm, testimaks amordi pidavust ja usaldusv\u00e4\u00e4rsust \ud83d\ude42 Muidugi Stig, enam kui 30-aastase amordimehaaniku kogemusega, oli suuremast osast vigadest juba varem kuulnud. Uueks \u00d6hlinsi amortide veaks avastasime amordi kere seinad, mis hakkasid amordi p\u00f5hjak\u00e4isimisega alaosast ajapikku j\u00e4rgi andma – nii, et alaosa koonuseks venib, toru m\u00fcts liimist lahti tuleb ning alla kukub (ja seal niisama loksuma j\u00e4\u00e4b). See ei takista k\u00fcll amordi p\u00f5hit\u00f6\u00f6d, aga v\u00e4ga tobeda mulje j\u00e4tab k\u00fcll. Tuli v\u00e4lja, et varem kasutas \u00d6hlins\u00a0toru valmistamisel\u00a0palju tugevama seguga metalli – vanematel mudelitel oli materjalik vististi suisa teras (v\u00e4hemalt Stigi laual olid vanematele \u00d6hlinsitele m\u00f5eldud torud terasest), kui \u00fchel hetkel see teistega konkureerides liiga raskeks osutus ja alumiiniumi peale \u00fcle mindi. Esimesed olevat Stigi s\u00f5nul lausa nagu juustust tehtud ja venisid liiga lihtsasti alaosast koonuseks, viimastel aastatel tegi \u00d6hlins alumiiniumi segu j\u00e4igemaks, ent nagu n\u00e4ha, pole see ikkagi piisav. Ehk l\u00e4heb firma tagasi terase peale…<\/p>\n

Igatahes Stigi juurde k\u00e4ib eelpoolmainitud maailmar\u00e4ndur Helge Pedersen pidevalt T\u00c4PSELT sama probleemiga oma \u00d6hlinsi amordil ja Stigil juba “m\u00e4giaivari” lahendus olemas, kui uue toru ostmisele suuri rahasummasid kulutada ei taha: puuris augu torusse ja keeras lihtsalt kruviga m\u00fctsi kinni. Tehtud:<\/p>\n

\"Stig<\/p>\n

Stig vahetas tihendid, pani uue \u00f5li, andis veel reboundile j\u00e4i<\/em>kust juurde ning tekitas oma imetrikkidega veel 2mm lisa amordik\u00e4iku – kuluvat meile marjaks \u00e4ra. Mees t\u00f6\u00f6tas meie eest \u00fcletunde sest oli isegi pettunud, et meil amortidega nii palju jama on olnud ja k\u00fcsis suure t\u00f6\u00f6 eest USA t\u00f6\u00f6tunnitasude taseme m\u00f5istes olematu summa. Kella 8 ajal saime Stigi poest-t\u00f6\u00f6kojast liikuma (ametlikult oli ta lahti vaid poole kuueni) ja juhatas meid esimese motellini samuti. Ilmas on h\u00e4id inimesi.<\/p>\n

Muudest t\u00f6\u00f6dest: ise pidin \u00e4ra lappima GPS-i voolujuhtme, mis vibratsioonidega oli lihtsalt l\u00e4bi kulunud:<\/p>\n

\"GPSi<\/p>\n

Mootorikaitserauad on suht k\u00f5verad ja roostesed – palju on kukkumisi olnud, mis on nad lihtsalt \u00e4ra v\u00e4\u00e4nanud ja kaitsva v\u00e4rvi suurtel pindadel maha kriipinud. Ostsin poest esimese ettejuhtuva v\u00e4rvi, mingit ilu selle ratta puhul enam taga ei aja – see on t\u00f6\u00f6riist ikkagi \ud83d\ude42<\/p>\n

\"Kaitseraua<\/p>\n

Kohvrid said veidi sirgeks v\u00e4\u00e4namist ja m\u00f5lkide v\u00e4ljal\u00f6\u00f6mist. Uued kaanetihendid peab veel sebima – vanad on kulunud ja suurema vihmaga hakkavad pisut lekkima.<\/p>\n

\"Tsikkel<\/p>\n

Pisiprobleemidele vaatamata liigub karavan edasi. \ud83d\ude42<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd aga motojuttu veidi teise nurga alt. M\u00f5ned p\u00e4evad tagasi k\u00e4isime Milwaukees Harley-Davidsoni tehases, kus valmistatakse samanimeliste rataste mootoreid. Erilisi harley<\/em>-f\u00e4nne meist m\u00f5istetavalt ei ole, kuid kuna p\u00e4ris kindlasti omavad need mootorrattad ameerika kultuuris t\u00e4htsat kohta (linnapilti vaadates tundub, et enamus mootorrattaid on Harley-Davidsonid), siis selle k\u00e4igu vahelej\u00e4tmine oleks olnud eba\u00f5iglane.<\/p>\n

\"HD<\/p>\n

Nagu v\u00f5iski arvata, on tehaseesise parkla magusaimad kohad reserveeritud Harley-Davidsonidele (ja Buellidele, sest osale Buelli mudelitest valmistab mootorid H-D). Fuajees on v\u00e4ljas mitmed mudelid, ja otse loomulikult julgustatakse k\u00f5iki huvilisi nende selga ronima ja pilti tegema. Ei saanud meiegi sellest \u00fcle ega \u00fcmber:<\/p>\n

\"Matkameeste<\/p>\n

\"Margus<\/p>\n

Lisaks sai tutvuda erinevate mootori t\u00fc\u00fcpidega ja n\u00e4ha, kuidas need ettev\u00f5tte pika ja eduka ajaloo v\u00e4ltel arenenud.<\/p>\n

\"Flathead<\/p>\n

1930-1935.<\/p>\n

\"Knucklehead<\/p>\n

1936-1947.<\/p>\n

\"Panhead<\/p>\n

1948-1965.<\/p>\n

\"Shovelhead<\/p>\n

1966-1983.<\/p>\n

\"Ja<\/p>\n

1984-praegune aeg.<\/p>\n

T\u00f5tt-\u00f6elda ma ise eriline V-mootorite f\u00e4nn pole. Paljudele motomeestele meeldib V-mootorite h\u00e4\u00e4l, mulle aga risti vastupidi. Mitte, et see mind kuidagi h\u00e4iriks, aga selline “pekslev” paaritute harmoonikutega l\u00e4bi p\u00f5imitud h\u00e4\u00e4l lihtsalt ei ole minu k\u00f5rvale loodud. USA-s olles on V-m\u00fcrin kuidagi veelgi rohkem vastu hakanud k\u00e4ima – erinevalt Euroopast on suurem osa siinsetest autodest 4-6 liitrised ebaefektiivsed V6- v\u00f5i V8-bensiinip\u00f5letid, millele tihti tuuning-summutid k\u00fclge pandud, nii et nende m\u00f6\u00f6dudes aknad v\u00e4risevad. Sama lugu on enamuse Harley-Davidsonidega, mida on siin v\u00e4ga palju. Ilmselt on tekkinud paras k\u00fcllastumus. Esindan ilmselt v\u00e4hemust – mulle meeldivad vaiksemalt lauldud n.\u00f6. paarisharmoonikuga mootorite h\u00e4\u00e4led – \u00fchesilindrilised, 180- v\u00f5i 360-kraadise “laksuga” rida-2 (siiski mitte need Eesti t\u00e4navatel levinud kriipiva h\u00e4\u00e4lega rida-4 sportrattad), ja loomulikult bokserid – B2, B4 ja B6. H\u00e4\u00e4lenoodi j\u00e4rgi on viimane neist mu lemmik (Honda Goldwing, Valkyre v\u00f5i Subaru ja Porsche autod). Nende laulus on minujaoks t\u00e4psust, peetust ja korrektsust, samas on nende h\u00e4\u00e4les paras s\u00e4rts “seksi”, nagu motomehed \u00fctlevad.<\/p>\n

Aga tehase juurde tagasi tulles – n\u00e4gime, et palju t\u00f6\u00f6d teevad seal inimeste eest \u00e4ra robotid. Nende liigutusi oli p\u00e4ris vahva j\u00e4lgida – need tundusid kuidagi nii j\u00e4rsud ja j\u00f5ulised. Mitte, et need oleksid nagu mingid kollid, kelle eest tuleks p\u00f5geneda – kahtlemata aitab igasugu protsesside automatiseerimine s\u00e4\u00e4sta palju inimressurssi, kuid miskip\u00e4rast ei tundu, et automaatika oleks alati k\u00f5ige parem lahendus – eriti kui see ei ole h\u00e4sti l\u00e4bi m\u00f5eldud. USA-s oleme igasugu robotitega kokku puutunud rohkem kui mujal. K\u00f5ige t\u00fc\u00fctum on see, kui m\u00f5ne suurasutuse telefoninumbrile helistada, siis p\u00e4ris inimesega on v\u00f5imatu jutule saada – ikka vastab sulle mingi robot ja palub valida, mida sa t\u00e4pselt teha tahad. Kui sa aga ise ka p\u00e4ris t\u00e4pselt ei tea, kuhu sa oma k\u00fcsimusega p\u00f6\u00f6rduma pead, siis pakud huupi mingeid variante ja l\u00f5puks oled ikka ummikus. Kui kaks n\u00e4dalat tagasi tsiklile kindlustust organiseerida proovisime, saatsime \u00fchele firmale l\u00f5puks meili: “Palun andke meile \u00fcldnumbri asemel m\u00f5ni number, kus me p\u00e4ris inimesega r\u00e4\u00e4kida saaksime”.<\/p>\n

Kuna motojutu juurde k\u00e4ib sageli ka \u00f5lu, siis ei saa mainimata j\u00e4tta, et k\u00fclastasime Milwaukees ka maailma \u00fche suurima \u00f5lletootja, Milleri<\/a>, tehast. Pisut labase huumoriga promovideo vaatamisele j\u00e4rgnes k\u00e4ik villimis- ja pakkimistsehhi, kus n\u00e4gime ja kuulsime, kui kiiresti seal \u00f5lu tee pudelisse v\u00f5i purki leiab, seej\u00e4rel k\u00e4isime laos, ja k\u00f5ige l\u00f5puks oli paljude jaoks k\u00f5ige oodatum osa – degusteerimine. Pidime t\u00f5dema, et inimeste \u00f5llelembus on ikka suur, sest tehas h\u00f5lmas tohutut territooriumi, ning tootmismahud on meeletud. Samas valdasid meid kahetised tunded – \u00fchest k\u00fcljest kuulad, kui v\u00e4gev see k\u00f5ik on, sisimas m\u00f5tled aga sellele, kui palju h\u00e4dasid alkohol meie \u00fchiskonnas p\u00f5hjustab. Ilmselgelt on need ekskursioonid \u00f5lletehasesse m\u00f5eldud eelk\u00f5ige Milleri promomiseks, mitte milekski enamaks – kuid mida v\u00f5ikski \u00e4riettev\u00f5ttelt n\u00f5uda? Selles m\u00f5ttes tuletaksin hea s\u00f5naga meelde kunagisi ekskursioone Tartu \u00f5lletehasesse, mida viis l\u00e4bi spetsialist (mitte valjusti r\u00e4\u00e4kima \u00f5petatud keskkooli\u00f5pilane), kes keskendus reaalsele \u00f5lletootmisprotsessile ja oskas h\u00e4sti ja huvitavalt k\u00fcsimustele vastata.<\/p>\n

\"Milleri<\/p>\n

\"Milleri<\/p>\n

Oleme siia pikalt pidama j\u00e4\u00e4nud, nii et on aeg edasi liikuda. Ilmaennustus midagi head k\u00fcll ei luba – t\u00e4na \u00f6\u00f6sel peaks meie praegusest asukohast \u00fcle k\u00e4ima \u00e4ikesetorm, ja homme hommikul seisab ees terve p\u00e4ev sellele j\u00e4rgneva \u00e4ikesetormi eest p\u00f5genemist, sest liigume \u00fches suunas. V\u00f5ite meile soovida vettpidavust \ud83d\ude09<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Oleme m\u00f5neks p\u00e4evaks mu endise ingliskeele\u00f5petaja Jeannie juurde peatuma j\u00e4\u00e4nud, kellel ilus majake maakohas, Milwaukee l\u00e4histel\u00a0(USA-s on s\u00f5nal “l\u00e4histel” muidugi hoopis teine t\u00e4hendus kui n\u00e4iteks Eestis – Milwaukee on siit 43 miili ehk pea 70 kilomeetri kaugusel), Michigani j\u00e4rve \u00e4\u00e4res. N\u00fc\u00fcd on olnud aega “pisiasjadele” t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata.<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[9,5],"tags":[128,123,126,1125],"class_list":["post-2947","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-pohja-ameerika","category-tehniline","tag-linnad","tag-sook-ja-jook","tag-turismiatraktsioon","tag-usa"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2947","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2947"}],"version-history":[{"count":23,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2947\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2992,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2947\/revisions\/2992"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2947"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2947"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2947"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}