![\"Mexico](\"http:\/\/yhelteljel.ee\/wp-content\/uploads\/2009\/05\/img_7547.jpg\" "\\"Mexico")
<\/p>\n<\/p>\n
P\u00e4rast San Crist\u00f3bal de las Casas’t oli plaan s\u00f5ita Vaikse ookeani rannikuni ja siis m\u00f6\u00f6da rannikut hakata p\u00f5hja poole liikuma, v\u00e4ltimaks \u00fcht suurimatest linnadest maailmas, Mexico Cityt. Enne, kui rannikule j\u00f5udsime, pidime l\u00e4bima m\u00e4gise rajooni, kus pilved meiega \u00fchel k\u00f5rgusel salap\u00e4raselt m\u00f6\u00f6da m\u00e4ek\u00fclgi \u00fcles-alla liiguvad. Nagu sellistel k\u00f5rgustel ikka.<\/p>\n
<\/p>\n
Ranniku\u00e4\u00e4rsele teele j\u00f5udes \u00fcletasime mitmeid piimakohvikarva j\u00f5gesid:<\/p>\n Teel endal polnud v\u00e4ga viga, kui v\u00e4lja arvata arvutud “lamavad politseinikud”. Ma \u00fctleks, et peale kuumuse on need meie Mehhikos viibimise ajal olnud peamiseks nuhtluseks – vaevalt j\u00f5uad kiiruse \u00fcles v\u00f5tta, kui j\u00e4lle on silt “TOPES” v\u00f5i “VIBRADORES”, ning kiirus tuleb j\u00e4lle maksimaalselt maha v\u00f5tta – muidu ei j\u00e4\u00e4 meie amordist ju midagi j\u00e4rgi, kui neist lihtsalt \u00fcle p\u00f5rutada. M\u00f5nikord ei ole nad isegi t\u00e4histatud, nii et tuleb olla \u00fclimalt t\u00e4helepanelik. L\u00e4bi asulate kulgevatel teel\u00f5ikudel on neid s\u00f5ltuvalt asula suurusest oma kaks kuni k\u00fcmme t\u00fckki, ja asulaid siin juba jagub!<\/p>\n Hea v\u00f5imalus kiiremaks edasiliikumiseks on tasulised teed, mille tasu on nii k\u00f5rgeks aetud (meie seniste arvutuste kohaselt umbes kroon kilomeetri kohta), et seal praktiliselt kedagi ei liigu, “lamavaid politseinikke” pole ning ka kurve on minimaalselt, nii et 110 km\/h on garanteeritud minek. Igap\u00e4evaselt seda endale ei lubaks (tundub, et isegi Euroopa standardite j\u00e4rgi on see kallis), aga kui “politseinike” rohkus kopsu \u00fcle maksa ajab, siis aeg-ajalt on hea neil \u00e4riklassi teedel l\u00f5\u00f5gastuda. Isegi vaateid saab nautida – kui k\u00fclateed kulgevad allpool, siis tasuline tee on ehitatud parajalt k\u00f5rgele, nii et n\u00e4eb m\u00e4gesid ja kanjoneid:<\/p>\n M\u00f5ned p\u00e4evad tagasi pakkisime varahommikul asjad m\u00f5ttega teha \u00fcks korralik s\u00f5idup\u00e4ev – Mehhiko on lihtsalt niiv\u00f5rd suur riik, et kui on tahtmine see l\u00f5unapiirist p\u00f5hjapiirini l\u00e4bis\u00f5ita, tuleb aeg-ajalt lihtsalt n.-\u00f6. uhada. Ja veel parem, kui m\u00f6\u00f6da tasulisi teid. Kui olime l\u00e4bi s\u00f5itnud paarsada kilomeetrit ja hakkasime j\u00f5udma Mexico Citysse<\/a>, veeresid teemaksu kogumispunktis meie k\u00f5rvale kolm kohalikku, k\u00f5igil korralik s\u00f5iduvarustus ning vinged bemmid – R 1200 GS Adventure’id. Kuna meie GPS-i kaart pole Mehhiko koha pealt eriti detailne, siis otsustasime v\u00f5imalust \u00e4ra kasutada ja nende k\u00e4est uurida, kuidas oleks Mexico Cityst k\u00f5ige valutum soovitud teele saada. “Pole probleemi, juhatame teid ise \u00f5ige teeotsani,” oli vastus. Veidi enne nimetatud otsani j\u00f5udmist kutsuti meid aga juba enda juurde \u00f6\u00f6bima.<\/p>\n K\u00f5hklesime, mis me k\u00f5hklesime (sest peale “ristikese” kirjasaamise ei paistnud rahvaarvu poolest suuruselt maailma teise linna, Mexico City k\u00fclastamisel erilist m\u00f5tet olevat, liikluse kaootilisusest tulenev stress pealekauba), otsustasime pakkumise vastu v\u00f5tta. Sest kui suurlinnade avastamiseks on olemas hea moodus, siis ilmselt toimib see just kohalike kaasabil. Esimese \u00f6\u00f6 veetsime sisekujundusvaldkonnas t\u00f6\u00f6tava Andr\u00e9si kodus, kus oli tunne, nagu viibiks viiet\u00e4rnihotellis – teenijatega ja puha.<\/p>\n Magasime tema poja, Micheli toas, kus leidsime \u00fche m\u00e4ngutoosi:<\/p>\n Selgus, et oma t\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt on meie uued tuttavad – Andr\u00e9s, Juan Jos\u00e9 ja Luis – hiljuti k\u00e4ima l\u00fckanud peaasjalikult BMW mootorratastele p\u00fchendatud ajakirja Boxer Motors. Nii suures riigis kui seda on Mehhiko, on sedalaadi spetsiifilisel asjal isegi turgu, Eestis ei tuleks see ilmselt k\u00f5ne allagi. Viimase numbri esikaanepilt on maalitud kohaliku motos\u00f5bra poolt:<\/p>\n Igal juhul v\u00f5eti meid suurep\u00e4raselt vastu – oleme ikkagi kaugelt tulnud ja tegemas seda, millest nii paljud unistavad. Vahel, raskematel hetkedel, tuletame seda ise endale meelde, kuid vahel tundub ikkagi uskumatu, kuidas inimesed meie ettev\u00f5tmisest nii vaimustuvad ja kuidas neil silmad p\u00f5lema l\u00e4hevad, kui neile oma juhtumistest r\u00e4\u00e4kida. Sattusime just sedalaadi inimeste otsa.<\/p>\n Koos k\u00e4isime\u00a0World Trade Center M\u00e9xico<\/a>‘s, mis on Mexico City k\u00f5rguselt kolmas hoone. Selle 45. korruse\u00a0\u00a0p\u00f6\u00f6rleva p\u00f5randaga\u00a0restoranist avaneb linnale vinge vaade.<\/p>\n Huvitav oli k\u00e4ik riikliku ajaloomuuseumina toimivasse Chapultepeci lossi<\/a>. Lossi vaadates oli tunne, nagu viibiks Euroopas, peaaegu mitte miski ei viidanud sellele, et asume hoopis Mehhikos – sarnast arhitektuuri ja sisekujundust n\u00e4eb ju vanas Euroopas siin ja seal. Pole ka ime, sest oma t\u00e4nase v\u00e4limuse on loss saanud Habsburgide suguv\u00f5sast p\u00e4rineva, Mehhiko valitseja Maximilian I<\/a> k\u00e4e all.<\/p>\n Nagu piltidelt n\u00e4ha, on selles \u00fches maailma suurimas metropolis \u00fcllatavalt palju rohelist – rohkelt parke.<\/p>\n Lossiga on seotud ka huvitav legend. Nimelt olla 1847. aastal Mehhiko-USA s\u00f5jas USA merev\u00e4elaste pealetungi ajal \u00fcks s\u00f5jakooli \u00f5pilastest Mehhiko lipuga selle p\u00e4\u00e4stmiseks vallutajate eest lossi r\u00f5dult alla h\u00fcpanud ja hukkunud. Selle patriootliku teo m\u00e4lestuseks on lossis ka laemaal:<\/p>\n Pikemalt oleks tahtnud ringi k\u00e4ia riiklikus antropoloogiamuuseumis, mille kogu on nii suur, et k\u00f5ige n\u00e4gemiseks peaks seal vist veetma p\u00e4evi. Huvitav on selle muuseumi (mis on, muide, v\u00e4ga h\u00e4sti organiseeritud ja v\u00e4ga modernne) juures see, et kui n\u00e4iteks Santiagos, T\u0161iilis, k\u00fclastatud Kolumbuse-eelse kunsti muuseumis olid v\u00e4ljas k\u00fcllaltki primitiivsed esemed, siis Mexico Citys olev muuseum on koduks t\u00f5elistele kunstiteostele – eksponeeritud tarbe- ja iluesemete ornamente ja disaini v\u00f5iks imetlema j\u00e4\u00e4dagi. H\u00e4mmastav ikka, milliseid asju niiv\u00f5rd primitiivsete vahenditega teha osati. Ja siis loomulikult maiade ja muude p\u00f5lisrahvaste kiviskulptuurid, mida on samuti nii palju ja nii erinevaid, et silme eest l\u00e4heb kirjuks. Soovitame soojalt! Seekord paneme vaid paar pilti, sest v\u00e4lja oli pandud palju sarnaseid esemeid nagu Bogot\u00e1 kullamuuseumis<\/a>, ainult et siin oli materjaliks kivi ja savi.<\/p>\n P\u00e4rast turismitegemist oli hea j\u00f5uvarusid t\u00e4iendada kohaliku maiusega, mida saab m\u00f6\u00f6da t\u00e4navaid ratastel liikuva ahjuga m\u00fc\u00fcjatelt – s\u00fctel k\u00fcpsetatud ja kondenspiimaga \u00fclepiserdatud banaanid ja maguskartul:<\/p>\n Banaanim\u00fc\u00fcjaga v\u00f5istles gaasim\u00fc\u00fcja – \u00fcle\u00fcldse toimub siin maailmaosas reklaam teisiti kui meil – kas keegi karjub midagi t\u00e4naval, v\u00f5i siis on auto katusele paigaldatud valjuh\u00e4\u00e4ldi, kust lastakse (valjusti) reklaamiklippe:<\/p>\n[audio:http:\/\/yhelteljel.ee\/audio\/Mexico-city-karje.mp3]\n Chapiltepeci pargis l\u00f5bustasid rahvast Veracruzi maakonnast tulnud indiaanlased, kes k\u00f5rge posti otsast k\u00f6ite otsas alla keereldes trummi tagusid ja vilet puhusid:<\/p>\n >Indiaanlaste etendus helis:<\/p>\n[audio:http:\/\/yhelteljel.ee\/audio\/Mexico-City-lendavad-indiaanlased.mp3]\n P\u00e4ev j\u00f5udis \u00f5htusse vannist leitud skorpioniga, kellel pisikesed skorpionid seljas. Mida siis teha, kui skorpion on vannis? Kohaliku soovitus: “Mina v\u00f5tan tavaliselt kinga ja siis muljun ta sellega puruks. See on parim viis temast lahtisaamiseks”. Nii \u00f5udne kui see ka pole, korraldasime skorpionidele tapatalgud, endal nutt kurgus. Loomad ju ikkagi!<\/p>\n![\"Pilvedega](\"http:\/\/yhelteljel.ee\/wp-content\/uploads\/2009\/05\/img_7402_s.jpg\" "\\"Pilvedega")
<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/p>\n[audio:http:\/\/yhelteljel.ee\/audio\/Mexico-city-pill.mp3]\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/p>\n<\/span><\/p>\n<\/span><\/p>\n<\/span><\/p>\n<\/span><\/p>\n