R\u00e4\u00e4giks l\u00fchidalt \u00fchest positiivsest ja \u00fchest negatiivsest kogemusest, mis meil on rahvusvaheliste firmadega tekkinud ning mis v\u00f5iks ehk teistele pikaajalistele matkajatele huvi pakkuda.<\/p>\n
Positiivselt nimetaks \u00e4ra World Nomads’i, kellelt oleme ostnud tervisekindlustuse. Odav see muidugi pole, viimati maksime poole aasta eest kummagi eest 7000 EEK. Samas, nagu kusagil varem juba vist kirjutasime, ei ole taolise ettev\u00f5tmise jaoks sobivat firmat v\u00e4ga lihtne leida. K\u00fcll peab poliisi tingimuste kohaselt reis l\u00f5ppema maksimaalselt aasta jooksul, k\u00fcll leitakse, et mootorrattaga s\u00f5itmine on motosport ning seda leping ei kata. Paljud edumeelsemaid tingimusi pakkuvad kindlustusfirmad kindlustavad ainult USA v\u00f5i \u00dchendkuningriigi kodanikke.<\/p>\n
<\/p>\n
Aga igal juhul meie positiivsest kogemusest – hiljuti h\u00fcvitati meile ilma asja pikemalt “k\u00e4\u00e4ritamata” Marguse bronhiiti haigestumisega seotud kulud, kokku pea 2000 krooni. Selle taustal, kui paljud inimesed kurdavad, et kindlustusfirmad poevad nahast v\u00e4lja, et mitte h\u00fcvitisi maksta, on see hea uudis. T\u00e4itsime vaid \u00e4ra veebis oleva taotluse ning saatsime originaaldokumendid. N\u00fc\u00fcd v\u00f5iks muidugi k\u00fcsida, et kas 7000 krooni poole aasta eest ei ole mitte liiga palju. Ma arvan, et ei ole. Sest kunagi ei tea, kas j\u00e4\u00e4d haigeks Peruus (nagu meil juhtus) v\u00f5i USA-s, kus ravikulud on m\u00e4rksa k\u00f5rgemad. Ja bronhiidist on ju hullemaidki asju. Pt\u00fci-pt\u00fci-pt\u00fci!<\/p>\n
Negatiivsest siis ka. Kui meil amort viimati tuksi l\u00e4ks, saatsime selle DHL-iga USA-sse spetsialistile parandada. Selle matka jooksul oleme DHL-i kasutanud korra ka varem, kui T\u0161iilist panime tsikli kaalu v\u00e4hendamise eesm\u00e4rgil teele m\u00f5ned mitte-nii-vajalikud, ent siiski v\u00e4\u00e4rtuslikud asjad. Kallis teenus k\u00fcll, aga ilmselt usaldusv\u00e4\u00e4rsem kui m\u00f5ni kolmanda maailma riiklik post. Lisaks on lahe j\u00e4lgida, mismoodi seni, kui sa magad, sinu pakike l\u00e4bib marsruudi Santiago – Madrid – Leipzig ja nii edasi.<\/p>\n
Boliivias otsustasime koju saata veel m\u00f5ned asjad, kuid kui l\u00e4ksime DHL-i saatekulusid uurima, \u00f6eldi meile Tartu sihtnumbrit kuuldes, et “see on liiga kaugel, sinna me ei saada”. Kui pakkusime alternatiivina \u00fcht Elva sihtnumbrit, \u00f6eldi, et “sinna on v\u00f5imalik saata k\u00fcll”. Kummalised lood! Tookord j\u00e4i pakk siiski Elvasse saatmata, kuna pakutud hind oli liiga k\u00f5rge. Saatsime Boliivia enda postiga, mis ei olnud ka kuigi odav, ent asjad j\u00f5udsid lubatud aja sees kohale.<\/p>\n
Aga t\u00e4nase juurde tagasi. L\u00f5puks j\u00f5udis meie amort USA-st parandatult tagasi. Kasutasime ekspressteenust, mille eest kasseeritakse rohkem kui muidu, aga nagu n\u00e4ha, erilist kasu polnud. Panime paki teele 24. aprillil ning lubatud aja sees ehk 27. aprilliks oli see kohal. Oli jutt, et USA DHL v\u00f5tab paki saajaga kohe varsti \u00fchendust ja t\u00e4psustab tagasisaatmise aja, sest maksime kinni saatmise m\u00f5lemas suunas. Amordispetsialist tegi oma t\u00f6\u00f6 ruttu, \u00fche p\u00e4evaga \u00e4ra, kuid DHL ei v\u00f5tnud ega v\u00f5tnud \u00fchendust. Kui ta ise nendega \u00fchendust p\u00fc\u00fcdis v\u00f5tta, \u00f6eldi, et tagasisaatmist peab koordineerima Colombia DHL ja et nemad ei saa muidu midagi teha. Igal juhul veeretati seda “palli” niimoodi t\u00fckk aega, kuni 30. aprilli \u00f5htul l\u00f5puks pakk ikka vastu v\u00f5eti ja teele pandi. K\u00e4tte saime selle alles t\u00e4na, ehk 5. mail, p\u00e4rast mitmeid telefonik\u00f5nesid vastutavale agendile.<\/p>\n
Ehk siis j\u00e4reldus – see, et sa teenuse eest palju maksad, ei t\u00e4henda, et asju tehakse ruttu. Ettekujutus sellest, kuidas DHL asjad \u00fcksk\u00f5ik kuhu kiiresti kohale toimetab, on seega purunenud. J\u00e4rgmine kord proovime ilmselt FedEx-i v\u00f5i m\u00f5ne muu firmaga.<\/p>\n