{"id":18235,"date":"2016-10-17T10:29:47","date_gmt":"2016-10-17T08:29:47","guid":{"rendered":"http:\/\/yhelteljel.ee\/?p=18235"},"modified":"2016-10-17T10:31:00","modified_gmt":"2016-10-17T08:31:00","slug":"stsenaariumid-stsenaariumid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/yhelteljel.ee\/?p=18235","title":{"rendered":"Stsenaariumid, stsenaariumid"},"content":{"rendered":"

\"wp_003459_v\"<\/a><\/p>\n

S\u00f5it v\u00f5is alata. Kirjade j\u00e4rgi pidi see kestma vaid k\u00fcmme tundi, ehk ei midagi hullu – kuigi ausalt \u00f6eldes ei olnud mul sellesse prognoosi palju usku, sest see oleks n\u00f5udnud keskmiselt 65-kilomeetrise tunnikiirusega edasiliikumist, mida ei ole v\u00e4ga v\u00e4he. Kui Bayankhongor j\u00e4i selja taha ning p\u00e4ike oli veel \u00fcsna k\u00f5rgel, n\u00e4itas spidomeeter m\u00f6\u00f6da \u00fcsnagi viisakat asfalti kulgedes napid 60 km\/h.<\/p>\n

<\/p>\n

\u00dchelt poolt igavuse, teiselt poolt rahutuse mahasurumiseks tegin peas tarbetuid kalkulatsioone, kui palju \u00fche v\u00f5i teise kiirusega s\u00f5ites Ulaanbaatarisse j\u00f5udmine aega v\u00f5taks, ning mu optimism sai hoogu iga kord, kui Gantumur v\u00e4he julgemalt gaasipedaali vajutas. Kiirem s\u00f5it ei kestnud tavaliselt kaua. Paarsada meetrit ehk, enne kui spidomeetri osuti ilma igasuguse n\u00e4htava p\u00f5hjuseta taas sinna kuuek\u00fcmne kanti kukkus.<\/p>\n

Me ei olnud veel sadat kilomeetritki s\u00f5itnud, kui p\u00e4ike oli vajunud piisavalt madalale, et pikalt horisonti sirutuva tee \u00e4\u00e4rde j\u00e4\u00e4v kaunilt voogav maastik soojadesse toonidesse r\u00fc\u00fctada. Silma j\u00e4rgi umbes kahtk\u00fcmmet hobust vedava kastiauto \u00fcsna rutakas m\u00f6\u00f6dumine meie Fuso\u2019st tekitas hirmsa tahtmise Gantumurilt k\u00fcsida, kas me tingimata peame nii aeglaselt s\u00f5itma, aga esiteks oleks see ehk olnud solvav, ning teiseks\u2026 ega meil peale \u201cokei\u201d rohkem \u00fchist s\u00f5navara ei paistnud olevat. Ta keris akna alla, s\u00fc\u00fctas sigareti, ning \u00fcmises makist tulevale mongoli popploole kaasa laulda. V\u00f5isin teda v\u00e4ga lihtsasti m\u00f5ne karaokebaari laval ette kujutada. Neid on Mongoolias palju – kohati tundub lausa, et toidupoodidest rohkemgi.<\/p>\n

\"wp_003457_v\"<\/a><\/p>\n

Kella \u00fcheteist ajal, kui v\u00e4ljas oli juba kottpime, ning mul hakkas veidi nagu tukk peale tulema (pikalt telkides oli keha harjunud re\u017eiimiga \u201cp\u00e4ikeset\u00f5usu ajal \u00fcles, p\u00e4rast p\u00e4ikeseloojangut magama\u201d), j\u00e4ime \u00fche asula veerel oleva s\u00f6\u00f6gikoha juures seisma. Ma polnud k\u00fcll \u00fcldse n\u00e4ljane, aga l\u00e4ksin Gantumuriga siiski kaasa. Samal ajal kui tema nosis mehist praadi s\u00fc\u00fca, \u00fcritasin mina jagu saada kruusit\u00e4iest soojast, soolasest piimast. Nii juhtub, kui tellida Mongoolias teed. Ma ei ole siiani aru saanud, kas nende s\u00fc\u00fctei t\u0161ai ehk piimatee \u00fcldse teed sisaldab – maitse j\u00e4rgi k\u00fcll mitte. Lohutasin ennast m\u00f5ttega, et soe piim peaks tooma hea une.<\/p>\n

Edasi s\u00f5ites sai peagi selgeks, et normaalse asfaldiga on selleks korraks k\u00f5ik – teesse ilmusid s\u00fcgavad vaod, augud, ning kohati oli \u00fcks teepool lihtsalt \u00fcks suur auk. Spidomeetrit ei olnud enam m\u00f5tet j\u00e4lgida – liikusime vaid paark\u00fcmmend kilomeetrit tunnis, kuid masin rappus vaatamata j\u00e4rskudele pidurdustele ning p\u00f5igetele nii, et aeg-ajalt lendasin kergelt \u00f5hku ning prantsatasin taas istmele. Valus\u00f6\u00f6stud neerude piirkonnas tekitasid tahtmise vanduda, samas kui Gantumur keeras aga rahulikult oma suurt, plasthelmestega kaunistatud rooliratast ja ei teinud teist n\u00e4gugi. Ma arvan, et kui ma peaks mongoleid kuidagi iseloomustama, siis ma ilmselt kasutaks s\u00f5na \u201cvaoshoitud\u201d.<\/p>\n

Mongoolia popi ja r\u00e4pi tr\u00e4kk oli vist l\u00e4inud juba teisele ringile, kui aukudest l\u00e4bis\u00f5itmisega kaasnev kolin muutus nii valjuks, et ma teatasin Gantumurile, et peatagu auto kinni – ma tahan n\u00e4ha, mida tsikkel teeb. Minu elavas ettekujutuses oli ta kinnitustest vabanenud ning pani kolinal m\u00f6\u00f6da kasti ringi. \u00dcsna segaduses, kas ta ikka sai minust \u00f5igesti aru, parkis Gantumur rekka tee \u00e4\u00e4rde, ning l\u00e4ksime taha vaatama. Tema taskulambi n\u00f5rgas valgusvihus v\u00f5isin n\u00e4ha, et Suzuki seisis kenasti oma kohal. \u201cOkei,\u201d naeratasin vaesele Gantumurile heakskiitvalt, samas andekspaluvalt. S\u00f5itsime edasi, kuid pidev rappumine t\u00e4hendas seda, et mingist tukkumisest ei saanud juttugi olla.<\/p>\n

Kella kahe ajal \u00f6\u00f6sel, kui olime s\u00f5itnud ehk umbes kakssada kilomeetrit, keerasime sisse pimedasse tee\u00e4\u00e4rsesse parklasse, kus seisid m\u00f5ned rekkad ning paar jurtat. Gantumur l\u00fclitas mootori v\u00e4lja ning tegi mulle \u017eestidega selgeks, et on aeg kaks tundi magada. Tegin juba ukse lahti, et v\u00e4lja ronida – oletasin, et selleks need jurtad seal ongi. \u201cEi, siinsamas,\u201d viitas ta juhikabiinile. Seni kui ma vaimusilmas k\u00f5ikv\u00f5imalikke stsenaariume l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tasin, oli tal juba juhiiste kokku pandud ja selle tagant ilma pikema tseremooniata padi ja tekk v\u00e4lja otsitud. \u201cMina magan siin,\u201d viipas ta suhteliselt kitsale vahele istmete seljatugede ja kabiini tagaseina vahel, \u201cja sina magad kokkupandud istmete peal\u201d. Nagu rekka ise, oli ka selle juhikabiin suhteliselt miniatuurne – armatuurlauast tagaseinani oli ehk meeter, mitte oluliselt rohkem.<\/p>\n

\u201cOo-kei\u2026\u2026,\u201d venitasin ma k\u00f5heldes, aga v\u00f5tsin vastu pisikese nahktagi, mille ta mulle pea alla andis, enne kui kabiinis tule kustutas ning oma teki alla puges. Kui napilt viis minutit hiljem hakkas selja tagant kostma vaikset norskamist, l\u00f5petasin stsenaariumide l\u00e4bit\u00f6\u00f6tamise. V\u00e4simusele vaatamata und aga ei tulnud. Vaatasin l\u00e4bi tuuleklaasi taevas s\u00e4ravaid t\u00e4hti, ning nende k\u00fclmas valguses hakkasin tundma, et endalgi hakkab jahe. T\u00f5mbasin ennast kerra, niipalju kui kitsad olud lubasid, kuid see aitas vaid l\u00fchikeseks ajaks. Temperatuur kabiinis tundus langevat eksponentsiaalsel kiirusel. V\u00f5tsin Gantumuri antud tagi pea alt ja s\u00e4ttisin selle endale peale, p\u00fc\u00fcdes maksimaalselt selle alla mahtuda, kuid \u00fcsna varsti hakkasid j\u00e4semed sundasendi t\u00f5ttu kordam\u00f6\u00f6da tunda andma, ning ega see jakk ei andnud ka eriti sooja. Gantumur nohises aga minust napilt k\u00fcmne sentimeetri kaugusel oma teki all, laskmata end minu nihelemisest absoluutselt segada. Ootasin l\u00f5disedes kannatamatult, millal kaks tundi t\u00e4is saab.<\/p>\n

Ma arvan, et m\u00f6\u00f6das oli rohkem kui kaks tundi, kui kuulsin meie k\u00f5rval teise rekka peatumist. Hetk hiljem pr\u00f5mmis keegi uksele. Gantumur kargas istukile ja pani laetule p\u00f5lema. T\u00f5mbasin ennast veel rohkem koomale, et ta p\u00e4\u00e4seks ukse juurde, kus teda tervitas \u00fcks kamraadidest, kes oli aidanud Bayankhongoris tsiklit peale t\u00f5sta. Vaatepilt kabiinis – voodipesu, maikas\u00e4rgis Gantumur ja valge naine (mis sest, et nii riides kui v\u00e4hegi v\u00f5imalik) – teenis ilmselgelt m\u00f5ned l\u00f5\u00f5pivad kommentaarid, kuid Gantumur j\u00e4i d\u017eentelmeniks ja ei teinud neist v\u00e4lja. Ilmselt aru saades, et ta oli veidike sisse maganud, ronis ta kibekiirelt tagasi rooli ja hakkas s\u00f5itma, rehmates k\u00e4ega teki ja padja suunas, et ma v\u00f5in seal edasi magada. Unest ma niiv\u00e4ga ei hoolinud, aga teki v\u00f5tsin \u00fcmber k\u00fcll, sest olin t\u00e4iesti l\u00e4bi k\u00fclmunud.<\/p>\n

M\u00f5ne tunni p\u00e4rast hakkas horisont tasapisi heledamaks muutuma, ning aegam\u00f6\u00f6da ilmus pimeduse teki alt v\u00e4lja \u00e4rkav maastik. Olime umbes poole tee peal. Gantumur l\u00e4itis j\u00e4rjekordse sigareti ning lisas gaasi. Uuris, kas lapsi ka on. Sain aru, et tal on neli – kaks poissi ja kaks t\u00fcdrukut. Ja vanust kolmk\u00fcmmend. Asi hakkas juba vestluse m\u00f5\u00f5tu v\u00f5tma, ehkki \u00fchine s\u00f5navara puudus. Akna tagasi \u00fcles kerinud, keeras ta makist tulevat lugu valjemaks. Mulle tundus, et olin sedasama lugu kuulnud juba kaks korda.<\/p>\n

Kella \u00fcheksa ajal j\u00e4ime taaskord \u00fche tee\u00e4\u00e4rse kohviku juures seisma. \u201cCoffee?\u201d Jaa, muidugi, kohvi jooks k\u00fcll! Lisaks kohvile toodi lauda taldrik kartulisalatiga, mille Gantumur minu ette nihutas. Ma ei tundnud end k\u00fcll n\u00e4ljasena, aga keelduda oleks ilmselt olnud ebaviisakas. Salat maitses ootamatult h\u00e4sti, nii et seda \u00e4ra s\u00fc\u00fca polnud mingi probleem. Maksta ta mul selle eest ei lasknud.<\/p>\n

Kuni Gantumur j\u00e4i teiste rekkameestega lobisema, l\u00e4ksin mina v\u00e4lja tualetti otsima. M\u00e4rkasin, et teiste seas seisis parklas ka seesama, hobuseid vedav rekka, mis meist eelmisel \u00f5htul m\u00f6\u00f6da s\u00f5itis. K\u00f5ndisin l\u00e4hemale. Autokastis tihedalt seisvad hobused olid \u00f6\u00f6 otsa kestnud \u201creisist\u201d ilmselgelt v\u00e4sinud. M\u00f5ni tammus rahutult jalalt jalale, m\u00f5ni v\u00f5itles unega. Isegi oma piiritus optimismis pidin endale tunnistama, et ilmselt veetakse neid tapale.<\/p>\n

Peagi ilmus ka Gantumur kohvikust v\u00e4lja, ja paar tundi hiljem j\u00f5udsimegi Ulaanbaatarisse. Nagu paberil kokku lepitud, maksin alles j\u00e4\u00e4nud pool summast, surusime s\u00f5bralikult k\u00e4tt, ning l\u00e4inud ta oligi. J\u00e4i \u00fcle ainult Marguse kohalej\u00f5udmist oodata.<\/p>\n

 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

S\u00f5it v\u00f5is alata. Kirjade j\u00e4rgi pidi see kestma vaid k\u00fcmme tundi, ehk ei midagi hullu – kuigi ausalt \u00f6eldes ei olnud mul sellesse prognoosi palju usku, sest see oleks n\u00f5udnud keskmiselt 65-kilomeetrise tunnikiirusega edasiliikumist, mida ei ole v\u00e4ga v\u00e4he. Kui Bayankhongor j\u00e4i selja taha ning p\u00e4ike oli veel \u00fcsna k\u00f5rgel, n\u00e4itas spidomeeter m\u00f6\u00f6da \u00fcsnagi viisakat … Loe edasi Stsenaariumid, stsenaariumid<\/span> →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"footnotes":""},"categories":[10],"tags":[1165,127,136,123],"class_list":["post-18235","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-aasia","tag-mongoolia","tag-muu-transport","tag-probleemid","tag-sook-ja-jook"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18235","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=18235"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18235\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":18244,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18235\/revisions\/18244"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=18235"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=18235"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=18235"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}