{"id":18103,"date":"2016-10-01T05:00:24","date_gmt":"2016-10-01T03:00:24","guid":{"rendered":"http:\/\/yhelteljel.ee\/?p=18103"},"modified":"2016-10-21T17:13:51","modified_gmt":"2016-10-21T15:13:51","slug":"hinge-kinni-hoides","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/yhelteljel.ee\/?p=18103","title":{"rendered":"Hinge kinni hoides"},"content":{"rendered":"

\"_mg_1970_v\"<\/a><\/p>\n

P\u00e4rast mitte just k\u00f5ige lahedama diagnoosi saamist ei olnud kerge Almat\u00f5st lahkuda – pea oli veel enne asjade kokkupakkimist ja tsikli selga istumist t\u00e4is k\u00fcmneid stsenaariume k\u00f5ikv\u00f5imalikest viltuminekutest – alustades sellest, et ta ei l\u00e4hegi \u00fcldse k\u00e4ima, l\u00f5petades sellega, et ta sureb v\u00e4lja k\u00f5ige suuremas liikluskeerises ning p\u00f5hjustab sellega ohtliku olukorra. Parim, mida ma siiski teha sain, oli hinge kinni hoida.<\/p>\n

<\/p>\n

K\u00e4ima ta l\u00e4ks, ja isegi linnast saime v\u00e4lja, ning esimesel p\u00e4eval p\u00e4rast pikka kohapeal passimist hea mitusada kilomeetritki s\u00f5idetud. Saime v\u00e4ga h\u00e4sti aru, mida olid migratsiooniametnikud toona, kui me Kasahstani Aktau kaudu sisenesime, m\u00f5elnud selle all, kui nad k\u00fcsisid, miks ometi me Kasahstani reisime, sest seal ei ole ju midagi vaadata. Nii oligi. Kilomeetrid m\u00f6\u00f6dusid, kuid erinevalt voogavast stepist, mis oli meid saatnud pikalt-pikalt riigi edelaosas, ei olnud Almat\u00f5 – Semipalatinski maanteel vaadata isegi mitte seda v\u00f5luvat t\u00fchjust. Vaatamata m\u00f5nedele pinnavormidele siin ja seal, oli see valdavalt siiski ilmetu ning ei tekitanud erilisi emotsioone. Lisaks veel p\u00e4ris tihe liiklus, ning mida edasi p\u00f5hja poole, seda viletsamad teeolud. Tsikkel aga veeres – mitte k\u00fcll k\u00f5ige r\u00f5\u00f5msamalt, aga siiski.<\/p>\n

Igasugu stsenaariumidele m\u00f5eldes otsustasime, et peame edaspidi telkimiskohtasid niimoodi valima, et need ei oleks suuremast teest v\u00f5i inimasustusest liialt kaugel – et kui ongi k\u00e4es see hetk, et Suzuki ei l\u00e4he hommikul mitte mingi valemiga k\u00e4ima, siis ei pea abi saamiseks kuhugi matkama. Nii panimegi end \u00f5htul maha mingi karjamaa veerel, nii et maantee paistis veel h\u00e4sti k\u00e4tte, ning hommikul s\u00f5itis meist isegi kenasti \u00fcks traktor m\u00f6\u00f6da.<\/p>\n

\"kazakhstan-3v\"<\/a><\/p>\n

Keset t\u00fchja steppi\u00a0k\u00f5las t\u00e4iteks\u00a0Kasahstani raadiost j\u00e4rgmist:<\/p>\n[audio:raadio_kashastan.mp3|titles=M\u00e4ngib Kasahstani raadio AM 9630kHz]\n

Kasahstan ei ole aga mingi pisike maa, ja nii tuli meil uhada veel poolteist p\u00e4eva, enne, kui Venemaa piirile j\u00f5udsime. Kuigi piiripunkt oli k\u00fcllaltki vaikne, l\u00e4ks seal omajagu aega, kuna migratsiooniametnik oli \u00fclimalt p\u00f5hjalik, uurides meie passe v\u00e4gagi \u00fcksikasjalikult, ning Margus pidi l\u00e4bima FSB \u00fclekuulamise. P\u00f5hiliseks k\u00fcsitavuseks Ukraina templid meie passides. L\u00f5puks lasti meid aga ikkagi sisse, ning mul oli selle \u00fcle \u00fclimalt hea meel, sest see mure, et oleks pidanud Suzukit (juhul kui ta oleks otsad andnud) Kasahstanist Eestisse transportima, oli n\u00fc\u00fcd selja taga – Venemaalt midagi Eestisse saata on kindlasti kordades lihtsam.<\/p>\n

Samas – milleks teha elu endale lihtsaks? Muidugi ei kavatsenud me l\u00e4bi Venemaa otsemat teed koju p\u00f5rutada, vaid ikka Mongoolia poole – saagu, mis saab. Hoidsin niisiis aga hinge kinni, kuni me seiklesime l\u00e4bi Altai krai ja Altai vabariigi. Ja see oli paras seiklus, sest otsustasime veidi \u201cl\u00f5igata\u201d. Sattusime t\u00f5elistele p\u00f5lluvaheteedele, mis ometi toimivad reaalsete \u00fchendusteedena v\u00e4ikeste k\u00fclade vahel – mitmel korral pidime kohalikelt teed k\u00fcsima, sest GPS ei tuvastanud meie asukohas isegi mitte jalgsirada.<\/p>\n

\"Venemaa<\/a>
Venemaa “kolmanda numbriga” tee – kohalik k\u00fclarahvas peab seda circa 50 km mudajuppi iga jumala t\u00f6\u00f6p\u00e4ev s\u00f5itma<\/figcaption><\/figure>\n

Mida Mongooliale l\u00e4hemale, seda huvitavamaks muutus maastik. Kui Altai krai oli visuaalselt veel k\u00fcllaltki \u201crahulik\u201d, siis Altai vabariigis hakkasid m\u00e4ed aina kasvama, pakkudes lausa lumiste m\u00e4etippude vaateid. M\u00f5ned kl\u00f5psud teekonnast:<\/p>\n

\"Altai<\/a>
Altai k\u00fclaelu<\/figcaption><\/figure>\n

\"img_1911_v\"<\/a><\/p>\n

\"_mg_1926_v\"<\/a><\/p>\n

\"venemaa-1v\"<\/a><\/p>\n

\"venemaa-2v\"<\/a><\/p>\n

\"venemaa-3v\"<\/a><\/p>\n

\"_mg_1948_v\"<\/a><\/p>\n

\"_mg_1951_v\"<\/a><\/p>\n

\"_mg_1966_v\"<\/a><\/p>\n

\"_mg_1969_v\"<\/a><\/p>\n

Viimaseks asulaks enne piiri (mis asub umbes viiek\u00fcmne kilomeetri kaugusel Venemaa piiripunktist, millest omakorda piirini j\u00e4\u00e4b veel paark\u00fcmmend kilomeetrit) olev Ko\u0161-Agat\u0161 (Kosh-Agach), t\u00f5lkes \u201cviimane puu\u201d, on juba p\u00e4ris iselaadse atmosf\u00e4\u00e4riga suuremat sorti k\u00fcla. Vene k\u00fcla ta eriti ei meenuta, vaid on pigem midagi kesk-aasialikku.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

P\u00e4rast mitte just k\u00f5ige lahedama diagnoosi saamist ei olnud kerge Almat\u00f5st lahkuda – pea oli veel enne asjade kokkupakkimist ja tsikli selga istumist t\u00e4is k\u00fcmneid stsenaariume k\u00f5ikv\u00f5imalikest viltuminekutest – alustades sellest, et ta ei l\u00e4hegi \u00fcldse k\u00e4ima, l\u00f5petades sellega, et ta sureb v\u00e4lja k\u00f5ige suuremas liikluskeerises ning p\u00f5hjustab sellega ohtliku olukorra. Parim, mida ma siiski … Loe edasi Hinge kinni hoides<\/span> →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"footnotes":""},"categories":[10],"tags":[1163,133,136,1164],"class_list":["post-18103","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-aasia","tag-kasahstan","tag-piiriuletus","tag-probleemid","tag-venemaa"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18103","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=18103"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18103\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":18282,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18103\/revisions\/18282"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=18103"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=18103"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=18103"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}