{"id":17609,"date":"2016-08-05T08:00:37","date_gmt":"2016-08-05T06:00:37","guid":{"rendered":"http:\/\/yhelteljel.ee\/?p=17609"},"modified":"2016-07-30T20:17:51","modified_gmt":"2016-07-30T18:17:51","slug":"vertikaalreaalsus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/yhelteljel.ee\/?p=17609","title":{"rendered":"Vertikaalreaalsus"},"content":{"rendered":"

\"_MG_0957_v\"<\/a><\/p>\n

Gruusia \u00fcks idapoolsetest piirkondadest, Tusheti, on tuntud metsiku, puutumata looduse poolest, mille pandiks on k\u00fcllaltki keeruline ligip\u00e4\u00e4s. Olles \u00fclej\u00e4\u00e4nud Gruusiast eraldatud k\u00f5rgete m\u00e4gede poolt, p\u00e4\u00e4seb sinna vaid loetud kuudel aastas – kusjuures isegi nii\u00f6elda p\u00fcsielanikud, keda on kokku vaid m\u00f5ni tuhat, kolivad talveks mujale.<\/p>\n

<\/p>\n

Rada, mis Tushetisse viib, on m\u00f5istagi kivine, muhklik, ja kohati porine, ning mida l\u00e4hemale Abano kurule (2900 meetrit), seda j\u00e4rsemaks see muutub. Mitmes kohas liibub rada v\u00e4ga tihedalt vastu m\u00e4ek\u00fclge, mis on nii j\u00e4rsk, et v\u00e4lja s\u00f5ites annab mitusada meetrit kukkuda – nende jaoks, kes k\u00f5rgust kardavad, v\u00f5ib seal s\u00f5itmine olla paras katsumus. Veelgi s\u00fcrreaalsem on seis kurule l\u00e4hemal, pilvede k\u00f5rgusel, kus tee servast kaugemale ei n\u00e4e – eriti kui teatud tingimustes l\u00f6\u00f6b p\u00e4ike pilvemassi helendama, nii et tekib tunne, et teeservast edasi ongi ainult valge sein v\u00f5i lausa kolmem\u00f5\u00f5tmelise maailma l\u00f5pp. Seda tunnet on raske kirjeldada, ja see m\u00f5jub perspektiivitajule \u00fcsna h\u00e4irivalt.<\/p>\n

Kurult alla, Tushetisse laskumine on paras elamus – pilved kord tulevad, kord l\u00e4hevad, paljastades laia, s\u00fcgava oru. Rada muutub veelgi raskemaks – kurvid on j\u00e4rsemad, kivisemad, ja mitmes kohas tugevalt erodeerunud. Tasakaalu hoidmiseks on tark hoida pilk teel, sest maastik \u00fcmberringi on harjumatult j\u00e4rskude nurkade all, ning motogurude teesist “suuna pilk horisonti!” ei ole absoluutselt kasu. N\u00f5lvad tunduvad allapoole minnes nii j\u00e4rsud, et hinge sigineb kahtlus, kas sealt enam tagasi \u00fcles suudan s\u00f5ita.<\/p>\n

Mingil hetkel l\u00f5ppevad kurvid ning rada j\u00e4rgib kiirevoolulise j\u00f5e s\u00e4ngi. Kuused kasvavad pea vertikaalsetel kaljudel, mis k\u00f5rguvad mitusada meetrit \u00fcle meie peade, tekitades imestust ja imetlust. Telkimiskohta leida on p\u00e4ris keeruline, kuna tasast pinda praktiliselt pole, k\u00f5ikjal on vaid j\u00e4rsakud. L\u00f5puks siiski maandume suhteliselt j\u00e4rsu olemisega metsatukas, mille \u00fcmber paarsada meetrit allpool l\u00e4rmav j\u00f5gi rutakalt k\u00e4\u00e4ndub.<\/p>\n

\"Petliku<\/a>
Petliku v\u00e4limusega pilt – m\u00f5ni meeter telgi k\u00f5rval on kuristik. Olgugi, et korralikult kalde all, oli see siiski kilomeetrite raadiuses horisontaalseim koht, mille telgi jaoks leidsime.<\/figcaption><\/figure>\n
\"V\u00e4gev<\/a>
V\u00e4gev loodus! Ehk vaade telgi tagant – p\u00e4ris sadakond v\u00f5i mitu gravitatsioonilist “kiirteed” allapoole.<\/figcaption><\/figure>\n

\u00d6\u00f6 otsa ladistas vihma sadada, m\u00f6\u00f6daruttava m\u00e4gij\u00f5e uuristatud kaljuservadelt p\u00f5rkuva kohina taustal oli see kui muinasjutumaailmas h\u00f5ljumine, olime ju ennast ikkagi maha pannud s\u00f5na otseses m\u00f5ttes kuristiku servale.<\/p>\n

Tagasis\u00f5it \u00fcle kuru ei ole \u00f5nneks siiski nii keeruline kui alla tulles kartsin.<\/p>\n

\"_MG_0979_v\"<\/a><\/p>\n

Kuru pealt tagasi, avastab Margus t\u00fchja rehvi:<\/p>\n