{"id":17340,"date":"2016-07-19T07:34:52","date_gmt":"2016-07-19T05:34:52","guid":{"rendered":"http:\/\/yhelteljel.ee\/?p=17340"},"modified":"2016-07-19T07:55:46","modified_gmt":"2016-07-19T05:55:46","slug":"meri-polvini","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/yhelteljel.ee\/?p=17340","title":{"rendered":"Meri p\u00f5lvini"},"content":{"rendered":"

\"IMG_4332_v\"<\/a><\/p>\n

\u2026 v\u00f5i siis tegelikult mitte. Ausalt \u00f6eldes tuli mulle \u00fcllatusena, et Must meri on p\u00e4ris mitmes kohas \u00fcle paari tuhande meetri s\u00fcgav\u2026 Ja meil seisis ees 48 tundi seilamist \u00fcle selle mere, et j\u00f5uda Batumisse Gruusias. Ehkki algselt oli meil kavas j\u00f5uda Gruusiasse m\u00f6\u00f6da maismaad l\u00e4bi Venemaa, otsustasime aja, rehvide ja k\u00fctuse kokkuhoiu m\u00f5ttes minna hoopis praamiga. Ja nagu hiljem selgus, oli see ilmatuma hea otsus, sest hiljuti olla ainus Venemaad ja Gruusiat \u00fchendav tee \u00fcleujutuse poolt osaliselt minema uhutud ning l\u00e4bip\u00e4\u00e4s seet\u00f5ttu v\u00f5imatu.<\/p>\n

<\/p>\n

Startisime hotellist k\u00fcll varakult, ent s\u00f5it l\u00e4bi hommikuse Odessa kulutas omajagu aega ja n\u00e4rve. Esiteks on kesklinn pikitud trammir\u00f6\u00f6bastega, mida tuleb igasugu man\u00f6\u00f6vritel kogu aeg silmas pidada, et mitte kusagil libastuda. Teiseks muidugi liikluskultuur, ja eriti h\u00e4iriv selle juures autojuhtide komme v\u00f5imalikult l\u00e4hedalt (samas enamasti v\u00e4ga kiiresti) m\u00f6\u00f6da s\u00f5ita. P\u00e4rast tunni jagu s\u00f5itmist aina palavamaks muutuvas linnas j\u00f5udsime l\u00f5puks sadama piirkonda ning otsisime \u00fcles kontori, kus pidime piletid k\u00e4tte saama. \u00d5igupoolest ei olnud ma p\u00e4ris kindel, kas meil on ikka broneering v\u00f5i mitte, sest juhtusime suhtlema kahe inimesega, kellest \u00fche vastustest j\u00e4i mulje, et tema ei tea meie broneeringust midagi, ning teine vastas igale kirjale enam kui lakooniliselt \u201cconfirm\u201d, isegi kui k\u00fcsisime, mis kell praam v\u00e4ljub. Igal juhul oli broneering olemas, ning p\u00e4rast poolt tundi tunglemist \u00fche, teise ja kolmanda aknaluugi juures, olid piletid l\u00f5puks k\u00e4es (kui keegi tunneb huvi, siis reisijapilet maksab 110 USD ja mootorratta \u00fclevedu maksab 150 USD). K\u00e4sti kella kaheks sadamasse minna.<\/p>\n

P\u00e4rast seda, kui olime \u00fches l\u00e4hedal asuvas tanklas limonaadi juues ja soojaks aetud v\u00f5ileibu n\u00e4sides veidi aega parajaks teinud, vurasime sadamasse. Kella kahe ajal algaski piletite registreerimine, aga k\u00f5igepealt v\u00f5eti ette ilma s\u00f5idukiteta reisijad, nii et meieni j\u00f5udis j\u00e4rjekord ehk kolme paiku. Kui meid oli \u00e4ra m\u00e4rgitud, lubati meil l\u00f5puks sadama territooriumile sisse s\u00f5ita, kus esimese asjana tuli minna \u201c\u00f6koloogiakontrolli\u201d. Seal kulus kokku vast tunni jagu, kuna meil polnud kaasas koopiaid meie tehnilistest passidest, mist\u00f5ttu pidin mitu korda \u00fcle sadama territooriumi arvepidamisse loivama, et suure h\u00e4daldamise saatel need koopiad tehtud saaks.<\/p>\n

Seej\u00e4rel v\u00f5isime minna tollikontrolli, mis oli juba pikem lugu. Kui ma tolliametliku ukse taha j\u00f5udsin, oli seal ootamas umbes k\u00fcmmekond inimest, ehk siis see punt, kes tahtsid laevale minna oma s\u00f5idukiga. M\u00f5tlesin, et ilmselt l\u00e4heb aega, ning l\u00e4ksin v\u00e4lja tagasi. Pool tundi hiljem l\u00e4ksin uuesti vaatama – seis ei paistnud olevat muutunud, ikka veel oli t\u00e4pselt sama seltskond ukse taga. Kabinetist kostva jutu p\u00f5hjal tegeleti seal \u00fche Aserbaid\u017eaani saatkonna ata\u0161eega, kes oli saabunud hommikuse praamiga, ning olles kunagi varem Ukrainasse \u00fche s\u00f5iduki sisse toonud, oli n\u00fc\u00fcd kohal teise s\u00f5idukiga, kuid seadus teise s\u00f5iduki sissetoomist vist ei lubanud, ja nii k\u00e4isid seal pikad telefonikonsultatsioonid peakorteriga ning seaduse paragrahvide ettelugemine. Veel tund aega hiljem olin uksele juba l\u00e4hemal, ehkki sisuliselt ei olnud j\u00e4rjekord edasi liikunud – lihtsalt inimesed koondusid kannatamatuses uksele aina l\u00e4hemale, justkui see paneks asjad kiiremini liikuda. Ata\u0161ee istus ikka veel seal, ning noor ja v\u00e4ga kannatlik tolliametnik Valja p\u00fc\u00fcdis k\u00f5igest v\u00e4est tema probleemile seaduslikku lahendust leida, samas kui esimene vahepeal juba midagi poliitilisest skandaalist pomises.<\/p>\n

Aeg aina l\u00e4ks, ning ennist koridoris seisnud seltskond hakkas tasapisi juba tolliametniku uksestki sisse imbuma. \u00dcle ukse kiigates n\u00e4gin kitsas, umbses kabinetis diivanil istumas kaame n\u00e4oga naisterahvast, kelle \u00fcks jalg oli ilmselt lahases. Oli vist samuti hommikul praamiga saabunud, aga ma ei tea, mis tema \u201cprobleem\u201d oli. Mida aeg edasi, seda suurem seltskond sinna kabinetti tekkis, ning vahepeal koperdas keegi tema v\u00e4ljasirutatud jala otsa, mis ilmselgelt tegi p\u00f5rgulikku valu. M\u00f6\u00f6dus veel tund. Ikka sama probleem ja sama seltskond. Umbes kaheksa ajal hakkasid diplomaadi asjad tasapisi jonksu saama (auto sissetoomine vormistati tema naise nimele, keda polnud kaasas, kuid lepiti kokku, et ta teeb volituse et mees v\u00f5ib selle sadamast v\u00e4lja viia), ja l\u00f5puks v\u00f5eti ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud seltskonna paberid ette.<\/p>\n

Sellele j\u00e4rgnes veel p\u00f5hjalik pagasi puistamine – autodel vaadati l\u00e4bi nii kapotikaanealused kui p\u00e4ikesesirmipealsed – seej\u00e4rel passikontroll, ja siis \u00fcheksa paiku lubati ka oma s\u00f5idukitega seltskonnal l\u00f5puks laeva minna. S\u00f5idukid ise pidime sisse s\u00f5idutama aga veel hiljem, kui k\u00f5ik rongivagunid (just, alumisele tekile l\u00e4ksid raudteer\u00f6\u00f6pad, mida m\u00f6\u00f6da laevale veeretati hulk rongivaguneid) ja rekkad peal. See v\u00f5is olla kella 11 paiku \u00f5htul. Ja siis v\u00f5is s\u00f5it alata\u2026<\/p>\n

\"Pole<\/a>
Raudtee ei l\u00f5ppe merega – pole varem n\u00e4inud, et rongid s\u00f5idavad laevale…<\/figcaption><\/figure>\n[audio:rongid_Batumi_praamile.mp3|titles=Rongivagunite laadimine praamile]\n

\"Praam-1v\"<\/a><\/p>\n

\"Seltskond<\/a>
Seltskond oli enamasti maskuliinne – rekkamehed – tegemist oli ju ikkagi kaubapraamiga<\/figcaption><\/figure>\n
\"Krimm\"<\/a>
Krimm eemalt paistmas ja Vene s\u00f5jalaev meid eskortimas. P\u00f6\u00f6ras \u00fcmber alles siis, kui tagasi avamerele j\u00f5udsime – olime vist nende territoriaalvetele liiga l\u00e4hedal.<\/figcaption><\/figure>\n