{"id":17303,"date":"2016-07-15T06:45:06","date_gmt":"2016-07-15T04:45:06","guid":{"rendered":"http:\/\/yhelteljel.ee\/?p=17303"},"modified":"2016-07-16T17:11:59","modified_gmt":"2016-07-16T15:11:59","slug":"isehakatus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/yhelteljel.ee\/?p=17303","title":{"rendered":"Isehakatis"},"content":{"rendered":"
\"Lenini<\/a>
Lenini ees<\/figcaption><\/figure>\n

Margus oli endale p\u00e4he v\u00f5tnud, et tuleb Transnistriasse minna. Enamusel kaartidest te sellist riiki ei leia – ametlikult ei ole seda justkui olemas, sest praktiliselt keegi (peale Venemaa vist) ei ole Transnistriat<\/a> tunnustanud. Ometi on neil oma valitsus, oma rubla, ning muidugim\u00f5ista ka toimiv piirikontroll. Olime lugenud \u00f5uguslugusid sellest, kuidas sellesse Moldova territooriumil asuvasse \u201cvabariiki\u201d ei p\u00e4\u00e4se ilma hulgaliselt sularaha loovutamata, ning et politsei pidi igal v\u00f5imalusel p\u00fc\u00fcdma v\u00e4ljam\u00f5eldud rikkumiste eest trahve kasseerida. Just selline koht, kuhu iga normaalne turist tahab minna!<\/p>\n

<\/p>\n

Enne Transnistriasse j\u00f5udmist on Moldova migratsiooniministeeriumi kontrollpunkt (piiripunkti kui sellist ei ole, sest ametlikult ei ole tegemist riigipiiriga), kus v\u00e4ljumistempleid passidesse ei l\u00f6\u00f6da, kuid infos\u00fcsteemidesse tehti siiski kanne selle kohta, et me oleme l\u00e4inud, ja meie s\u00f5iduk ka. \u201cK\u00f5ike head\u201d protseduuride l\u00f5petuseks k\u00f5las ametnike poolt mitte pelgalt viisakuse, vaid siiraste soovidena. Sealt edasi puudub Moldoval kontroll oma territooriumi \u00fcle.<\/p>\n

Transnistria v\u00f5ttis meid vastu piiripunkti m\u00f5\u00f5tu rajatistega. Esimese asjana k\u00fcsiti meie k\u00e4est, kas me oleme kursis, et mootorrattad tuleb sisseveoks vormistada, ning et tuleb maksta impordideklaratsiooni esitamise eest ning soetada kohalik liikluskindlustus. M\u00f5te hakkas juba liikuma selles suunas, et \u201chakkabki pihta\u201d. Olime valmis juhul kui summad jaburaks minema hakkavad, otsa ringi p\u00f6\u00f6rama. Esmase hinnanguna pakutud numbrid olid \u00fcsna m\u00f5istlikud, nii et ostustasime \u00fcritada seda kadalippu l\u00e4bida. Migratsioonikontroll oli sujuvamast sujuvam (muide, templeid me passidesse siiski ei saanud, vaid ainult immigratsioonisedelid). Tolliga oli veidi keerulisem lugu – selles m\u00f5ttes, et nagu Valgevenessegi minnes, tuli kahes eksemplaris t\u00e4ita detailne impordideklaratsioon, maksta kahe tsikli peale kokku 13 eurot menetlustasu ja kindlustustasu (sain isegi t\u0161eki, ning 15 eurost kohalikes rublades kaks eurot tagasi!), oodata 20 minutit, kuni impordipaberid vormistati, ning alles siis saime liikuma. Vastupidiselt siit ja sealt kuuldule ei olnud korruptsioonist m\u00e4rkigi.<\/p>\n

\"Transnistria<\/a>
Transnistria dokumendid on nagu diplomid<\/figcaption><\/figure>\n

S\u00f5itsime siiski ettevaatlikult. Sihiks oli j\u00f5uda pealinna Tiraspoli. Juba piiri\u00fcletusel saime aimu, et kommunism on Transnistrias kuum teema – piiripunktis suurelt eksponeetitud vapp meenutas kangesti vana, head punast aega. Tiraspoli j\u00f5udes n\u00e4gime igal pool loosungeid stiilis \u201c\u00dchtsuse nimel Venemaaga!\u201d, loomulikult koos rohkete rinda riputatud medalitega s\u00f5javeteranide piltidega.<\/p>\n

Ei l\u00e4inud kaua, kui \u00fchelt segasev\u00f5itu ringristmikult v\u00e4lja p\u00f6\u00f6rates n\u00e4gin k\u00f5rval miilitsa autot, ning hetk hiljem juba saua helkimist. T\u00f5mbasin k\u00f5rvale, noor politseinik k\u00fcsis juhiluba ja tehnilist passi ning palus sealsamas olevasse putkasse tulla. \u201cNo n\u00fc\u00fcd tuleb see siis \u00e4ra,\u201d m\u00f5tlesin. Mitte isegi niiv\u00f5rd trahv, kuiv\u00f5rd need ebameeldivad l\u00e4biri\u00e4\u00e4kimised mendi tasku mineva summa teemal. Istusime siis, \u00fcks \u00fche, teine teisel pool lauda. \u201cVaadake, te \u00fcletasite pidevjoont\u2026\u201d Aknast v\u00e4lja vaadates oli ringristmikku n\u00e4ha, ning t\u00f5ele au andes ei olnud v\u00e4listatud, et kusagil v\u00f5is seal pidevjoon ette j\u00e4\u00e4da. Liiklus on Transnistrias \u00fcsna segane – \u00fcsna t\u00fc\u00fcpiline on, et pooletseise s\u00f5iduraja laiusel teel s\u00f5idetakse kolmes reas, ning suunaviidad v\u00f5imaldasid tolles konkreetses kohas t\u00f5lgendada asju nii ja teisiti. \u00dches\u00f5naga, ei olnud v\u00e4listatud, et mul Margusele j\u00e4rgi tuterdades seal midagi kahe silma vahele j\u00e4i. Ilmselt oli see mu n\u00f5utu olek, ja fakt, et olen v\u00e4lismaalane, mis mu l\u00f5puks p\u00e4\u00e4sts. V\u00f5i see, et ta oli veel noor ja kogevenatu. Midagi ta arvutisse toksis, kuid andis dokumendid tagasi ja soovis head p\u00e4eva. Milline kergendus!<\/p>\n