{"id":15022,"date":"2011-11-12T16:08:20","date_gmt":"2011-11-12T14:08:20","guid":{"rendered":"http:\/\/yhelteljel.ee\/?p=15022"},"modified":"2011-11-12T16:08:20","modified_gmt":"2011-11-12T14:08:20","slug":"viimane-rull-mustvalget-filmi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/yhelteljel.ee\/?p=15022","title":{"rendered":"Viimane rull mustvalget filmi"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a><\/p>\n

Tagasi kodumaal olek pole millegip\u00e4rast \u00fcldse nagu arvasime, et ta olema saab. M\u00f5te, et saab \u00fcks n\u00e4dal aeg lakke vaadata, pole reaalsuseks saanud, sest kogu aeg on midagi teha – kas lihtsalt vaja v\u00f5i ise tahad. Igasugu pisiasjad, kogu oma ribadeks kulunud ja r\u00e4pase kraami pesemine, pakkimine, meedia raudne haare…<\/p>\n

<\/p>\n

\u00dcheks t\u00f5demuseks, millele olen kahe esimese n\u00e4dala jooksul j\u00f5udnud, on see, et ma pole vist pikka aega nii suurt ostlemisstressi tundnud, kui n\u00fc\u00fcd tagasi olles, kui juhtusime Tartus L\u00f5unakeskusesse – ei osanud arvata, et Eestis – r\u00e4\u00e4kimata siis veel Tartus – v\u00f5iks selline megapood olla. K\u00f5ik see tehislik valgus, l\u00f5putuna n\u00e4ivad kaupluste read, letid ja riiulid, surisevad k\u00fcmkapid ning pead laiali, k\u00e4rudega sagistav rahvas ajasid mul juba p\u00e4rast 15 minutit sealviibimist juhtme kokku. Parkla autosid paksult t\u00e4is ja r\u00e4\u00e4gitakse majanduslangusest. Aastaid tagasi sellist shoppamishullust m\u00e4letamist m\u00f6\u00f6da polnud. Tekib m\u00f5te \u00fcha s\u00fcvenevast tarbimis\u00fchiskonnast ja \u00fcha suurenevatest mugavuse, valikusuuruse n\u00f5uetest, ja kui kaua l\u00e4heb mingi v\u00e4ikse asja leidmisele, kui sinna j\u00f5udmiseks peab pool kaubanduskeskusest l\u00e4bi k\u00f5ndima – ei oska ette n\u00e4ha kuhu \u00fchel p\u00e4eval see kaval tarbimise suurendamise skeem v\u00e4lja j\u00f5uab. Igatahes eelistan v\u00e4ikseid virelevaid k\u00fclakolgaste kauplusi, kust saab leiba, piima, mune, jahu ja \u00f5lut (k\u00f5iki on vaid paar versiooni valida) – aga v\u00e4hemalt on inimesed personaalselt avatumad ning valik hoomatav. Me hakkame vist vanaks j\u00e4\u00e4ma ja elame ehk endiselt Aafrika r\u00fctmis…<\/p>\n

Kuna me puhata pole veel reaalselt saanud, siis m\u00f5tlesime, et teeme hiliss\u00fcgiseses Eestis\u00a0\u00fche v\u00e4ikse “ajutuulutusringi”, sest tsiklis\u00f5it on mulle \u00fcks efektiivsemaid stressimaandajaid \u00fcldse. T\u00f5en\u00e4oliselt selle hooaja viimane ring, et Malist p\u00e4rit madalakvaliteetsed mahlad Gessus korra k\u00e4ima panna ja siis nad soojalt v\u00e4rskete vastu \u00e4ra vahetada enne ametlikku hiberneerumist. Tuleb kohe \u00f6elda, et hooajalisuse m\u00f5istest oleme samuti v\u00f5\u00f5rdunud – harjumatu on m\u00f5elda, et 3-5 kuud ei saa Gessuga s\u00f5ita, kui kolm aastat j\u00e4rjest oleme saanud igal vajalikul hetkel k\u00e4ivitusnuppu vajutada ja s\u00f5itu minna, kui just t\u00f5sisemaid mehhaanilisi v\u00f5i tervislikke h\u00e4dasid pole.<\/p>\n

S\u00f5it ise oli lummavalt hea – Eestimaa s\u00fcgiseses vaikuses, kus v\u00e4rske hingeauru tekitav m\u00f5nekraadisoojane \u00f5hk kraabib \u00f5rnalt n\u00e4gu, l\u00e4bi p\u00f5ldude ja talupidamistega \u00e4\u00e4ristatud teede tunned sa k\u00f5iki neid suvej\u00e4\u00e4nuste l\u00f5hnu – rohelise katteta j\u00e4\u00e4nud niiske muld, m\u00e4rg hein, j\u00e4rvede ja tiikide kohal napilt r\u00f5ske \u00f5hk, kus j\u00e4\u00e4tumise piiril vaevu tunned veealuse elu m\u00f5nuspehmet aroomi. K\u00f5ik see \u00fcbritsev t\u00e4idlane t\u00fchjus tekitab minus sisemise rahulikkuse oleku, tasakaalu punkti, mida ma pole kuskil laias maailmas sedasi kogenud. V\u00f5ibolla see ongi kodumaal oleku tunne.<\/p>\n

V\u00f5tsime v\u00e4ljas\u00f5idule kaasa oma vana hea Pentax 67, mis isegi p\u00e4rast 200 000+ kilomeetrit motomatkasid veel t\u00f6\u00f6tab (kuigi m\u00f5ningate “agadega”) ja viimase rulli mustvalget Ilfordi poolinfrapunafilmi, mis juba Omaanist saadik kohvris loksus. Kuradi hea tunne on sellistel hetkedel tagasi Eestis olla. 6×7 keskformaat annab \u00fchele filmirullile\u00a010 kl\u00f5psu, niisiis siin nad k\u00f5ik n\u00fc\u00fcd ongi n\u00e4htaval, v.a. \u00fcks duubel. Aga nagu n\u00e4ha, on filmile tegemine \u00fcks kuradi efektiivne laksimine (meie sl\u00e4ngv\u00e4ljend keskformaadis filmilkaameraga pildistamisele, sest tohutusuure peegli “laks” pildistamisel on oma nime v\u00e4\u00e4riline, digi v\u00f5i kitsasfilmi tehnika puhul see ei kehti) – 85-95% p\u00e4\u00e4stiku vajutamisest on reaalselt kasutatava tulemusega, mida digi kohta kohe kindlasti \u00f6elda ei saa. Digikaameraga pilti tehes on n\u00e4teks minu efektiivsus j\u00e4medalt 60% kandis (st. ligi pool tehtust l\u00e4heb pr\u00fcgikasti) – ilmselt teadmine, et digiga v\u00f5id “m\u00f6\u00f6da” laksida v\u00f5i m\u00f5tlemata huupi eksperimenteerida, m\u00e4ngib pildistamise ps\u00fchholoogias oma osa ja mulle n\u00e4iteks sellep\u00e4rast ei meeldi digikaga “litsi l\u00fc\u00fca”, kui kogu aeg peab stressates paremaid kandidaate valima, mis l\u00f5pptulemusena ikkagi pole piisavalt head, sest sa ju ei keskendunud piisavalt selle \u00fche laksu tegemisele lootes, et vot n\u00fc\u00fcd kahe-kolme eri nurga alt eri ava-s\u00e4riga kombineerides tehes \u00e4kki tuleb \u00fcks hea kl\u00f5ps – aga \u00fcldjuhul ei tule – polnud ju l\u00e4bim\u00f5eldud v\u00e4rk, vaid uina-muina digipildistamine kokkuv\u00f5ttes. Samas kui filmile tehes on millegip\u00e4rast asjad k\u00f5ik algusest saadik l\u00e4bim\u00f5eldult paigas – l\u00e4heb k\u00fcll kaua ilmutamise ja skaneerimisele, aga v\u00e4hemalt \u00fcldjuhul tulevad kaua tehtud kaunikesed, kus ei pea oma aega raiskama valimisele. Ilmutasega oli suur k\u00fcsimus, sest \u00fcle 2 aasta poollahtisena keldris seisnud Kodak’i TMAX ilmuti, stopp-lahus ja kinniti tekitasid k\u00f5hklusi, kas midagi \u00fcldse v\u00e4lja tuleb. Tuli siiski nagu peab – ilmselt keemia tootjad annavad s\u00e4ilivusaja v\u00e4ga pessimistlikult.<\/p>\n

Nii et v\u00f5ib \u00f6elda, et filmile pildistamise protsessil on minu jaoks endiselt oma voorused, ja tulemusel ka –\u00a0need siin n\u00e4htavad pildid pole mitte mingi eri-efekt, vaid “lollitatud” sk\u00e4nner, kui sk\u00e4nnisin mustvalget filmi kui v\u00e4rvilist filmi – ehk sk\u00e4nner on ise mustvalgele filmile huupi\u00a0“v\u00e4rvi” \u00fcritanud anda. Kui muidu on ise valitavad igasugu seepia jms toonerid, siis need on t\u00e4iesti juhusliku loterii-tooneriga v\u00e4rvitud, kus omal pole midagi teha. Peale kontrasti keeramise ja levelite pole midagi suurt t\u00f6\u00f6tlemist tehtud. Kellel analoogfotonduse vastu huvi: Ilford SFX200 film (sellep\u00e4rast see tuntav “infrapunase” efekt), 8 minutit 30 sekundit 20-kraadises TMAX ilmutis, 1 minut stopplahust, 5 minutit kinnitit, ca 10 minutit kraaniveepesu (m\u00e4rgajat seekord ei kasutanud), naturaalne “toalaes rippumas” kuivatus ja odava otsa Epson 4490 sk\u00e4nner. Pildid tehtud \u00fcleeile.<\/p>\n

Tegelikult on meil paark\u00fcmmend rulli filmi veel reisist ilmutamisel, mis ilmselt pooled v\u00f5ib-olla juba natuke hapuks l\u00e4inud, sest \u00fchel filmilaadungil kulus Namiibiast siia j\u00f5udmiseks lubatud paari n\u00e4dala asemel kolm kuud. Kui midagi v\u00e4lja tuleb, eks riputame Galeriisse midagi tulevikus \u00fcles. No kui see oli viimane mustvalge filmirull, siis tegelt on veel kaks rulli v\u00e4rvislaidi ka alles, aga need j\u00e4\u00e4vad ilmselt talvisteks mustadeks p\u00e4evadeks ja tuleb igasugust filmi juurde osta, sest see on kuradi hea vaheldus n\u00f5rkemiseni \u00e4ra leierdatud digile.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tagasi kodumaal olek pole millegip\u00e4rast \u00fcldse nagu arvasime, et ta olema saab. M\u00f5te, et saab \u00fcks n\u00e4dal aeg lakke vaadata, pole reaalsuseks saanud, sest kogu aeg on midagi teha – kas lihtsalt vaja v\u00f5i ise tahad. Igasugu pisiasjad, kogu oma ribadeks kulunud ja r\u00e4pase kraami pesemine, pakkimine, meedia raudne haare…<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"footnotes":""},"categories":[3,5],"tags":[1113],"class_list":["post-15022","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-euroopa","category-tehniline","tag-eesti"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/15022","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=15022"}],"version-history":[{"count":23,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/15022\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":15063,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/15022\/revisions\/15063"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=15022"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=15022"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=15022"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}