{"id":12810,"date":"2011-06-06T07:00:55","date_gmt":"2011-06-06T05:00:55","guid":{"rendered":"http:\/\/yhelteljel.ee\/?p=12810"},"modified":"2011-06-11T12:37:31","modified_gmt":"2011-06-11T10:37:31","slug":"illusioonid-ja-tegelikkus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/yhelteljel.ee\/?p=12810","title":{"rendered":"Illusioonid ja tegelikkus"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a><\/p>\n

Oma suuruse kohta elab Namiibias h\u00e4bitult v\u00e4he inimesi – umbes kaks miljonit, mis t\u00e4hendab, et linnad on v\u00e4iksed ja vahemaad linnade vahel on suured. Esimese linna moodi asulani j\u00f5udsime niisiis alles siis, kui olime l\u00e4binud ligi neljandiku riigi kogupikkusest, ja seegi polnud teab mis suur – nimeks L\u00fcderitz.<\/p>\n

<\/p>\n

Kui vaadata kaarti, tekib k\u00fcsimus, kuidas v\u00f5is k\u00fcll kellelegi p\u00e4he tulla sellisesse kohta asula rajada – l\u00e4\u00e4nest piiratud k\u00fclma Atlandi ookeaniga, k\u00f5igist muudest suundadest sadade kilomeetrite k\u00f5rbemaastikuga, ehk mitte just m\u00f5nusat \u00e4raolemist v\u00f5i head \u00e4ri t\u00f5otav asukoht. Kuid ometi rajas saksa kaupmees, h\u00e4rra L\u00fcderitz siia kaubajaama, millele j\u00e4rgnes alade koloniseerimine Saksamaa poolt. Alles hijem avastati, et piirkonnas on suured teemandivarud, mist\u00f5ttu suur osa rannikust muudeti keelualaks. Teemante ei kaevandata, muide, mitte ainult maismaal vaid ka meres, kus mingi ulmetehnika abil kaabitakse merep\u00f5hja ning teemandid eraldatakse muust sodist – selleks on eraldi laevad, mille k\u00fcljest voolikud jooksevad merep\u00f5hjas “askeldavate” pumpadeni. Kindlasti on protsess keerulisem kui see kirjeldus, aga midagi s\u00e4\u00e4rast.<\/p>\n

L\u00fcderitz on Aafrika m\u00f5istes \u00fcsna mahe ja m\u00f5nus koht, selline unine ja vaikne. Peaaegu nii vaikne, et v\u00f5iks \u00f6elda, et valvsus hakkab \u00e4ra kaduma. Nimelt juhtus meil peat\u00e4naval internetikohviku ees intsident, mille k\u00e4igus oleksime \u00e4\u00e4repealt oma tengelpungast ilma j\u00e4\u00e4nud. Nimelt olime tsikli kogu oma varandusega internetikohviku ette parkinud, Margus l\u00e4ks sisse ja mina j\u00e4in v\u00e4lja tsiklit valvama. Kuna p\u00e4ike paistis ja oli v\u00e4ga soe, siis ma v\u00f5tsin s\u00f5idujaki seljast ja heitsin ta tsikli istmele, ise tsikli k\u00f5rval. Kaks musta tegelast (Eestis lugejale k\u00f5lab see ilmselt juba iseenesest ohu m\u00e4rgina, aga no Aafrikas on ju 95% inimestest mustad ja kaugeltki mitte k\u00f5ik neist p\u00e4tid ja kaabakad) tulid r\u00e4\u00e4kima. Noh, tavalised k\u00fcsimused – et mis on l\u00f5ppkiirus jne. Kuigi ma tahaks inimesi usaldada, siis ma olen ikka pisut umbusklik ka, ja v\u00e4ga lobisema ei kipu. Aga need muudkui torkisid ja torkisid, ja k\u00fcsimused muutusid aina jaburamateks. Samal ajal tiirlesid tsikli \u00fcmber, katsusid peegleid ja tulesid ja mida k\u00f5ike veel. \u00dchel hetkel sai mul villand ja ma k\u00e4ratasin \u00fchele, et hoidku oma k\u00e4ed tsiklist eemal. Samal ajal panin t\u00e4hele, et teine n\u00e4eb hullu vaeva minu rahakoti toppimisega oma p\u00fcksitaskusse. “Anna mu rahakott siia!” h\u00fc\u00fcdsin. T\u00fc\u00fcp lasi rahakotil maha kukkuda ja kadunud nad olidki.<\/p>\n

Kui oleksingi rahakotist ilma j\u00e4\u00e4nud, poleks sellest mingit katastroofi olnud, sest me ei kanna kunagi suuremat raha kui p\u00e4evaks vajalik ning pangakaardid on ka mujale \u00e4ra pandud, kuid asjaolu, et nad \u00fcritasid, sealjuures t\u00e4iesti avalikus kohas ja et ma t\u00f5esti ei suutnud olukorda enam hallata – ja seda k\u00f5ike Namiibias – ei ole kaugeltki meeldiv. Kas edaspidi peame k\u00f5ik huvilised kohe laiali ajama?<\/p>\n

Vaatamata negatiivsetele emotsioonidele j\u00e4ime L\u00fcderitzi kaheks \u00f6\u00f6ks, kuna mere\u00e4\u00e4rne k\u00e4mping oli \u00fcsna id\u00fclliline ning vorstid-steigid maitsesid mere\u00f5hus h\u00e4\u00e4d.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

L\u00fcderitzi all on \u00fcks kuum turistiatraktsioon – m\u00f6\u00f6dunud sajandi alguses ehitatud, ent kuuek\u00fcmnendatel maha j\u00e4etud kaevanduslinn, mille on t\u00e4naseks vallutanud liivad\u00fc\u00fcnid. Omal ajal olla seal olnud isegi spordihall ja teater (ning kui Wikipediat uskuda, siis sealses haiglas l\u00f5unapoolkera esimene r\u00f6ntgeniaparaat), kuid t\u00e4na on m\u00f5ned hooned pea laeni liiva t\u00e4is tuisanud ning v\u00e4ga kehvas seisus. Nagisevaid treppe m\u00f6\u00f6da \u00fcles-alla k\u00e4ies ning kunagisi k\u00f6\u00f6ke-vannitube ette kujutada p\u00fc\u00fcdes v\u00f5ib peaaegu et n\u00f5ustuda, et tegemist on kummituslinnaga, millena teda “m\u00fc\u00fca” \u00fcritatakse, kuid pidevalt voorivad turistid v\u00f5tavad atmosf\u00e4\u00e4rist maha julgelt poole ning erilist emotsiooni ei teki.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

L\u00fcderitzist v\u00f5tsime ette tee kuulsa Sossusvlei suunas, kuhu l\u00f5puks j\u00e4i minemata – rahvuspargi v\u00e4ravas sai meile selgeks, et k\u00e4esoleva aasta algusest ei ole mootorratastel enam lubatud parki siseneda. Tsiklit j\u00e4relevalveta j\u00e4tta (eriti p\u00e4rast valgustavat intsidenti m\u00f5ned p\u00e4evad tagasi) ja minna suure raha eest muu transpordiga ei olnud meie jaoks m\u00f5eldav variant. Asju poleks kuskile turvaliselt j\u00e4tta ka saanud – kui juba telkimise hind kahele inimesele sealkandis algab 40 eurost, siis toa hinda ei julge ettegi kujutada. Namiibia sihib \u00fcsna \u00fchem\u00f5tteliselt j\u00f5ukaid turiste, meie aga asume sel skaalal \u00fcsna l\u00f5pus. Sestap tuleb pilte punastest hiigeld\u00fc\u00fcnidest ja s\u00fcngetest puurontidest nende taustal imetleda internetist. Kahju.<\/p>\n

Selle asemel nautisime sadu kilomeetreid vahelduvas seisus \u00fcksildast kruusateed, ning kui \u00fches kohas viis tee meid l\u00e4bi \u00fchest eralooduspargist, n\u00e4gime sadade viisi L\u00f5una-Aafrika gaselle. Sildid hoiatasid ka sebrade ja kaelkirjakute eest (keda ma kangesti tahaks n\u00e4ha), aga nii pingsalt kui ma ka ei vaadanud, ei paistnud neid kusagil. See ongi vist maksimaalne loomavaatamise tase, mida me endale lubada suudame, sest s\u00e4\u00e4rased loomapargid nagu Etosha ja muud ei mahu p\u00f5him\u00f5tteliselt meie eelarvesse.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Ahjaa, sajad kilomeetrid vahelduvas seisus kruusateed t\u00e4hendasid ABS-i \u00fcles\u00fctlemist. \u00d5nneks ei midagi t\u00f5sist – tagapiduri anduri juhe oli ilmselt tagarattast \u00fclesse l\u00f6\u00f6dud terava kiviga pihta ja viga saanud, nii et pidime v\u00e4heke tinutama.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Oma suuruse kohta elab Namiibias h\u00e4bitult v\u00e4he inimesi – umbes kaks miljonit, mis t\u00e4hendab, et linnad on v\u00e4iksed ja vahemaad linnade vahel on suured. Esimese linna moodi asulani j\u00f5udsime niisiis alles siis, kui olime l\u00e4binud ligi neljandiku riigi kogupikkusest, ja seegi polnud teab mis suur – nimeks L\u00fcderitz.<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[427],"tags":[132,603,117,1115,126],"class_list":["post-12810","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-aafrika","tag-floora-ja-fauna","tag-namiibia","tag-raha","tag-teeolud","tag-turismiatraktsioon"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/12810","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=12810"}],"version-history":[{"count":14,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/12810\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":13010,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/12810\/revisions\/13010"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=12810"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=12810"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=12810"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}