{"id":12660,"date":"2011-05-28T07:00:18","date_gmt":"2011-05-28T05:00:18","guid":{"rendered":"http:\/\/yhelteljel.ee\/?p=12660"},"modified":"2011-05-26T21:13:20","modified_gmt":"2011-05-26T19:13:20","slug":"lav-i-oma-toravere","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/yhelteljel.ee\/?p=12660","title":{"rendered":"LAV-i oma T\u00f5ravere"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a><\/p>\n

Karoo k\u00f5rbel on veel \u00fcks p\u00e4rl pakkuda – Sutherlandi k\u00fclje all asuv observatoorium.<\/p>\n

<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

T\u00e4psemini SAAO<\/a> (South African Astronomical Observatory) ehk L\u00f5una-Aafrika Astronoomiline Observatoorium, mis on suurim kosmosevaatluse keskus tervel kontinendil. Loomulikult oli meil kui astronoomiahuvilistel see Karoosse mineku \u00fcks tagam\u00f5tteid. Kuigi sedalaadi asutused ei ole oma olemuselt t\u00fc\u00fcpilised turistikohad, vaid on puhtalt teadusele orienteeritud, saavad huvilised siiski koos giidiga neisse ka “sisse” vaadata.<\/p>\n

Lisaks eri m\u00f5\u00f5dus teleskoopidele on neil seal v\u00e4lja pandud ka v\u00e4ike n\u00e4itus tutvustamaks spektromeetri kui \u00fche peamise kosmoseuuringute seadme t\u00f6\u00f6p\u00f5him\u00f5tteid, muid huvitavaid pisividinaid-mudeleid ja loomulikult hulk peadp\u00f6\u00f6ritavaid fotosid kaugetest Aegruumi piirkondadest.<\/p>\n

N\u00e4gime \u00e4ra 2004. aastani L\u00f5una-Aafrika suurimaks olnud Radcliffe’i teleskoobi selle 1,9-meetrise peapeegliga (v\u00f5rdluseks – T\u00f5ravere peamise teleskoobi peegli l\u00e4bim\u00f5\u00f5t on 1,5 meetrit, ehk ei j\u00e4\u00e4 just v\u00e4ga palju alla).<\/p>\n

Siis veel p\u00e4evasel ajal lahtise “luugiga” BiSON (Birmingham Solar Oscillations Network), mis uurib hoopiski meile l\u00e4himat t\u00e4hte – P\u00e4ikest ning on kaugjuhitud Inglismaalt, ehk keegi selle teleskoobi juures otseselt ei istu ja ei “juhi m\u00e4ngu”, vaid k\u00e4sud saadakse ning andmed saadetakse reaalajas otse Inglismaale. Niipalju siis kosmosevaatluse romantilisest kujutelmast, et astronoomide t\u00f6\u00f6 seisneb t\u00e4htede vaatamises l\u00e4bi pikksilma – see on ikka v\u00e4ga kauge minevik. T\u00e4nap\u00e4eval jooksevad teleskoobist saadud andmed arvutisse, kus tehakse arutul hulgal tehteid, t\u00f6\u00f6tlusi ning nende p\u00f5hjal joonistub arvuti kuvaril v\u00e4lja pilt, kui sedagi. Enam ei vaadata mitte t\u00e4hti, vaid nende kvantifitseeritavaid omadusi.<\/p>\n

Saime oma silmaga \u00e4ra n\u00e4ha ka SALT<\/a>-i (South African Large Telescope) ehk L\u00f5una Aafrika suure teleskoobi. See on oma ligi 11-meetrise diameetriga mosaiikpeegliga ning koos peenh\u00e4\u00e4lestuste, adaptiivse optikaga ja kalibratsioonidega \u00fcks viimase s\u00f5na monstrumteleskoop. \u00dchtlasi on SALT \u00fcksikteleskoobina suurim tervel l\u00f5unapoolkeral. K\u00e4rab detailsemalt vaadelda ka Universumi kaugemaid ja vanemaid piirkondi, nagu seda on kvasarid.<\/p>\n

Eks neid erisugusi uurimisseadmeid, p\u00e4ikeses\u00fcsteemiv\u00e4liseid planeete otsivaid robot-teleskoope, seismoloogiaaparaate jms on seal k\u00fcllaga ja ega k\u00f5ike ei j\u00f5uakski seal p\u00e4evaga l\u00e4bi vaadata.<\/p>\n

Tipphetk oli k\u00f5ige l\u00f5puks iseseisvalt ja vabalt tiirelda kogu kompleksi peal ringi, uudistada-pildistada neid uhkeid kupleid, m\u00f5elda kuiv\u00f5rd olematult v\u00e4ike osa me Metagalaktikast oleme nii ruumi kui aja m\u00f5\u00f5tmetes ning lasta neil s\u00fcgavatel kosmoseteemalistel m\u00f5tetel vabalt peas ringleda.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Sutherlandi k\u00fclas endas \u00f6\u00f6bisime \u00fches k\u00e4mpingus, kus omanikul oli uhke 11-tolline peegelteleskoop, l\u00e4bi mille saime oma silmaga vaadata L\u00f5unataeva<\/a> \u00fchte s\u00fcmbolit – L\u00f5unaristi<\/a>, mida meie p\u00f5hjapooleral ei n\u00e4e. Veel L\u00f5unaristi v\u00e4rvilist “ehtekarpi<\/a>” (jewel box<\/em>’i); vaid l\u00f5unapoolkeralt n\u00e4htavaid\u00a0Linnutee \u00fcmber tiirlevaid\u00a0Magalh\u00e3esi pilvi<\/a> (mis on tegelikult galaktikad); madalal horisondis oleva, l\u00e4bi meile elut\u00e4htsa paksu atmosf\u00e4\u00e4rikihi t\u00f5ttu “vibreerivat” Siiriuse<\/a> t\u00e4hevalgust, mille peale Kariina oskas \u00f6elda vaid “ohsa poiss!”; Saturni<\/a> koos oma uhkete r\u00f5ngaste ja kuudega ning loomulikult meie enda Kuud<\/a> suure t\u00e4hega. See on s\u00fcrr vaatepilt l\u00e4bi sellise teleskoobi – meie planeedi “gravitatsioonil\u00f5ksus” olev eredalt valgustatud kaaslane – suisa raske on seda tunnet s\u00f5nadesse panna, kui n\u00e4ed detailselt kogu selle taevakeha miljoneid aastaid meteooriitide ja p\u00e4ikesekiirguse poolt t\u00f6\u00f6deldud pinda ning samal ajal kontrastset eraldusjoont kosmilise t\u00fchjuse vahel. Tihemik keset vaakumit, justkui meie peegelpilt. Kuult tuli piisavalt valgust, et sain ka k\u00e4es hoitud kaameraga l\u00e4bi okulaari m\u00f5ned kl\u00f5psud ukest meteoriidikraatritega t\u00e4kitud kuupinnast.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Karoo k\u00f5rbel on veel \u00fcks p\u00e4rl pakkuda – Sutherlandi k\u00fclje all asuv observatoorium.<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[427],"tags":[1142],"class_list":["post-12660","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-aafrika","tag-lav"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/12660","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=12660"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/12660\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12728,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/12660\/revisions\/12728"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=12660"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=12660"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=12660"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}