{"id":11892,"date":"2011-04-02T07:00:04","date_gmt":"2011-04-02T05:00:04","guid":{"rendered":"http:\/\/yhelteljel.ee\/?p=11892"},"modified":"2011-04-02T16:40:47","modified_gmt":"2011-04-02T14:40:47","slug":"ule-pea","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/yhelteljel.ee\/?p=11892","title":{"rendered":"\u00dcle pea"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a><\/p>\n

<\/a>Malawi j\u00e4rve \u00e4\u00e4rest Nkhata Bays p\u00f5rutasime pealinna Lilongwesse ja sealt edasi juba Mosambiigi poole, mis on meie teekonnal 45. riik.<\/p>\n

<\/p>\n

Lilongwe on selline linn, mille v\u00f5inuks muidu t\u00e4ie s\u00fcdamerahuga marsruudist v\u00e4lja j\u00e4tta (tegelikult v\u00f5iks seda vist \u00f6elda iga viimase kui pealinna kohta Aafrikas, mida siiani oleme k\u00fclastanud – Djibouti City, Addis Abeba, Nairobi, Kampala, Dodoma – kas m\u00e4letate, et oleksime neist \u00fcldse pikemalt juttu teinud?), kuid \u00fcks t\u00e4htis asi vajas ajamist – L\u00f5una-Aafrika Vabariigi viisa. V\u00f5inuks selle muidugi j\u00e4tta viimasele hetkele, ehk taotleda Mosambiigis, kuid teiste r\u00e4nnumeeste senised kogemused ei sisendanud kuigi palju usku \u00fcrituse \u00f5nnestumisse, ja nii otsustasime alustada protsessiga v\u00f5imalikult vara (kuid siiski mitte liiga vara, nagu n\u00e4iteks Nairobis, sest siis oleks oht, et viisa kaotab enne kehtivuse, kui piirile j\u00f5uame).<\/p>\n

L\u00e4ksime saatkonda koos Vlasta ja Deaniga – paariga Sloveeniast, kes mootorratastel (kaks Honda Africa Twin’i) oma koduriigist Kaplinna s\u00f5idavad. Kohtusime nendega juba Nairobis ja sattusime kogemata nende peale j\u00e4lle Malawi j\u00e4rve \u00e4\u00e4res (kuna marsruudid on Aafrikas paljudel laias laastus samad, siis komistad ikka ja j\u00e4lle m\u00f5ne tuttava n\u00e4o otsa – n\u00e4iteks saime Etioopia p\u00f5hjaosas tuttavaks kahe sakslase – Siggi ja Gerdyga (kummalgi KTM 640 Adventure), keda hiljem n\u00e4gime veel Nairobis ja veel hiljem Tansaania l\u00f5unaosas; ning Malawi j\u00e4rve \u00e4\u00e4res oli meiega veel soomlasest Jami, kel istumise all Yamaha Tenere, keda olime samuti n\u00e4inud Nairobis).<\/p>\n

L\u00f5una-Aafrika Vabariik v\u00f5tab viisat t\u00f5siselt. Lisaks passidele, t\u00e4idetud ankeedile, passifotodele ja viisal\u00f5ivule sooviti saada veel krediitkaardi koopiat, seletuskirja ning k\u00fcllakutset. Paks patakas raha ja pabereid pihus, ilmusime saatkonda kohale, kus meile tehti kohe selgeks, et \u00fcldiselt v\u00e4ljastatakse seal viisasid ainult Malawi elanikele, ning kui meil ei ole just jalustrabavat p\u00f5hjendust, miks me ei saa viisat taotleda Eestile \/ Sloveeniale l\u00e4himast LAV-i saatkonnast, siis on meie v\u00f5imalused viisat saada v\u00f5i mitte saada \u00fcks-\u00fchele. Kaugeltki mitte julgustav v\u00e4ljavaade.<\/p>\n

Kuna Indias Pakistani viisat taotledes olime lihtsasti saanud vajaliku soovituskirja Eesti aukonsulilt New Delhis, siis m\u00f5tlesime siingi oma viisa saamise shansside t\u00f5stmiseks v\u00f5tta \u00fchendust Eesti aukonsuliga LAV-is. Vastus oli paraku, et aukonsulil ei ole volitust meile s\u00e4\u00e4rast kirja kirjutada. Proovisime \u00f5nne ka Eesti saatkonnaga Helsingis (kustkaudu k\u00e4is meie viisataotluse menetlemine), kuid tulutult, kuna “see ei mahu diplomaatilise suhtluse formaati”.<\/p>\n

Kuni me Eesti esindustega pusisime, said sloveenlased oma konsulilt L\u00f5una-Aafrikas kirja, kus ta andis teada, et note verbale<\/em> on LAV-i saatkonda Lilongwes saadetud, ning et tulgu nad Kaplinna j\u00f5udes aga talle k\u00fclla – ei juhtu ju iga p\u00e4ev, et m\u00f5ni vapper motomatkaja Sloveeniast L\u00f5una-Aafrikasse tuleb. J\u00e4i \u00fcle vaid nende p\u00e4rast r\u00f5\u00f5mu tunda ja h\u00e4beneda eestlaste saamatust ja suutmatust. V\u00f5i tahte puudumist. J\u00e4lle.<\/p>\n

Nelja p\u00e4eva, arvukate telefonik\u00f5nede ja \u00fcle pea kasvava muremeelsuse j\u00e4rel olid meil viisad siiski k\u00f5igil passides ja tuju hea. Pikemalt m\u00f5tlemata pakkisime asjad kokku ja asusime taas teele. \u00dcsna erandlikult kulgesime j\u00e4rgmised 250 kilomeetrit koos, “kuni tee meid lahutas” – nemad otsustasid siseneda Mosambiiki riigi keskosast, meie aga tahtsime n\u00e4ha veel killukest p\u00f5hjaosast. T\u00f5en\u00e4oliselt kohtume nendega veel.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Mosambiigi viisat ei hakanud me Lilongwes taotlema, kuna seda on v\u00f5imalik saada ka piirilt (v\u00e4hemalt teatud piiripunktides), ja pealegi pidavat piirilt saadud viisa olema omajagu odavam. V\u00e4hemalt nii keegi v\u00e4itis. Et saatkonnas on $45, piiril aga $30.<\/p>\n

Piirile j\u00f5udes k\u00fcsis migratsiooniametnik, endal surmt\u00f5sine n\u00e4gu peas, \u00fche viisa eest $100, mille peale Margus \u00fctles, et seda on ilmselgelt liiga palju ja et me v\u00f5taks ikka viisad “tegeliku” hinnaga. Ja tegeliku hinnaga me nad saimegi, $30 eest t\u00fckk. M\u00f5ni ilmselt maksab ka, ega nad muidu ei k\u00fcsiks. Ahjaa, toiduraha k\u00fcsis ka, naljatilk!<\/p>\n

Tee, mille olime Mosambiigi p\u00f5hjaosa l\u00e4bimiseks valinud, kujutas endast mitmesaja kilomeetri pikkust pinnaseteed, mis vihmahoojal on teadagi, mis seisus. Kuid ega suurt millegi vahel valida polnud ka – eraldatud kohtades matkamise r\u00f5\u00f5mud k\u00f5ige ehedamal kujul.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Punane tee kulges enamjaolt kolmemeetrise heina vahel, nagu oleks s\u00f5itnud mingi hiiglasliku, \u00fcleelum\u00f5\u00f5tmetes p\u00f5llu vahel. Tee \u00e4\u00e4rde j\u00e4\u00e4nud k\u00fclades tervitati meid k\u00fcll r\u00f5\u00f5msate kiljatuste, k\u00fcll pisikeste k\u00e4te lehvitustega, kuid neis oli omajagu ka umbusku suurel masinal v\u00f5\u00f5raste suhtes. Kuid portugalikeelne “Bom dia!” (Mosambiik on endine Portugali koloonia) v\u00f5i juba vana tuttav v\u00f5lus\u00f5na “Assalam Aleikum” (Mosambiigi p\u00f5hjaosas ja rannikualadel on palju moslemeid, kes moodustavad 20% riigi rahvastikust, samas kui kristlasi on 25%) toimis kui imevahend j\u00e4\u00e4 sulatamiseks.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Maastikud – niipalju kui neid k\u00f5rge, kaugelt \u00fcle pea oleva heina vahelt v\u00f5is piiluda – olid t\u00e4iesti muljetavaldavad, seda enam, et Lonely Planet neist suure kaarega m\u00f6\u00f6da l\u00e4heb – on ju Mosambiik peamiselt tuntud oma randade poolest. Kuid avastasime, et ka sisemaa on t\u00e4iesti k\u00fcmne palli v\u00e4\u00e4riline, k\u00f5rged, hallid kivilahmakad graatsiliselt, samas j\u00f5uliselt maa seest t\u00f5usmas, nagu maa vaikivad valvurid. M\u00f5ni ime, et pea pool Mosambiigi rahvastikust on maausku.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Malawi j\u00e4rve \u00e4\u00e4rest Nkhata Bays p\u00f5rutasime pealinna Lilongwesse ja sealt edasi juba Mosambiigi poole, mis on meie teekonnal 45. riik.<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[427],"tags":[1140,1141,133,136,117,1115],"class_list":["post-11892","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-aafrika","tag-malawi","tag-mosambiik","tag-piiriuletus","tag-probleemid","tag-raha","tag-teeolud"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/11892","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=11892"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/11892\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11952,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/11892\/revisions\/11952"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=11892"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=11892"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=11892"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}