{"id":10958,"date":"2011-01-06T18:22:56","date_gmt":"2011-01-06T16:22:56","guid":{"rendered":"http:\/\/yhelteljel.ee\/?p=10958"},"modified":"2011-01-06T18:22:56","modified_gmt":"2011-01-06T16:22:56","slug":"uskumatu-iii-osa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/yhelteljel.ee\/?p=10958","title":{"rendered":"Uskumatu (III osa)"},"content":{"rendered":"

\"Sigma<\/a><\/p>\n

<\/a>Loiyangalani on selles m\u00f5ttes \u00fcks igavesti lahe koht, et seal elab tervelt neli eri h\u00f5imu – turkanad, samburud, rendilled ja el-molod, moodustades v\u00e4rvikireva kompoti. Tegime enne tee j\u00e4tkamist k\u00fclapeal hommikuse jalutusk\u00e4igu, et k\u00f5iki neid v\u00e4rve ja ehteid j\u00e4\u00e4dvustada – vaevalt, et kusagil enam palju vingemaks saab minna.<\/p>\n

<\/p>\n

\"Sigma<\/a><\/p>\n

\"Sigma<\/a><\/p>\n

\"Sigma<\/a><\/p>\n

\"Sigma<\/a><\/p>\n

\"Sigma<\/a><\/p>\n

\"Sigma<\/a><\/p>\n

Kuid varsti hakkas p\u00e4ike v\u00e4ga k\u00f5rgele t\u00f5usma – nagu ekvaatori l\u00e4heduses ikka – ning valgus ei olnud enam p\u00e4ris see. S\u00e4ttisime end taas teele, sihiks paarisaja kilomeetri kaugusel asuv Maralal. Viletsat teed pidi veel m\u00f5nek\u00fcmne kilomeetri jagu olema, siis pidi oluliselt paremaks minema. No need esimesed paark\u00fcmmend kilomeetrit, mis kulgesid suures osas Turkana j\u00e4rve kaldal, olid p\u00e4ris rasked, kuid premeerisid meid kenade vaadetega.<\/p>\n

\"Sigma<\/a><\/p>\n

\"Sigma<\/a><\/p>\n

\"Sigma<\/a><\/p>\n

\"Sigma<\/a><\/p>\n

\"Sigma<\/a><\/p>\n

\"Sigma<\/a><\/p>\n

\"Sigma<\/a><\/p>\n

\"Sigma<\/a><\/p>\n

Siis, kunagi, l\u00e4kski tee paremaks – kivid asendusid liivaga, mis oli kohati v\u00e4ga pehme, kohati j\u00e4lle v\u00e4gagi s\u00f5idetav. Suuri kiirusi ei saanud muidugi arendada, sest \u00fcleminek k\u00f5valt pehmele v\u00f5is toimuda sekundilise “etteteatamisega”. Selle v\u00f5rra olime juba targemad, nii et kulgesime tasa ja targu – eelmise kahe s\u00f5idup\u00e4evaga kogutud 16 \u00fcmberk\u00e4imist pidanuks ju olema t\u00e4iesti piisav.<\/p>\n

\"Sigma<\/a><\/p>\n

\"Sigma<\/a><\/p>\n

\"Sigma<\/a><\/p>\n

\"Sigma<\/a><\/p>\n

\"Sigma<\/a><\/p>\n

Sel teekonnal olime mitmel korral j\u00f5udnud veendumusele, et ilma igasuguse kahtluseta on tegemist tehniliselt k\u00f5ige keerukama rajaga, mida me eales ette oleme v\u00f5tnud – k\u00f5ik see s\u00fcgav, pehme liiv, lahtine kruus, s\u00fcgavad r\u00f6\u00f6pad, veerevad laavakivid, tugevad tuuleiilid\u2026 Muidugi oli meie tsikkel n\u00e4inud raskeid olusid Boliivia asustamata edelaosas, Brasiilia mudast libedatel dzhungliteedel, Austraalia treppis\u00f5idetud v\u00e4ljadel, Laose j\u00f5e\u00fcletustel, Himaalajate lumistel n\u00f5lvadel, kuid see oli ikkagi midagi enneolematut, ja pealegi kestis sadu kilomeetreid ilma hinget\u00f5mbepausideta. V\u00e4ljakannatamatu kuumus lisaks. Hyperpro amordid tegid suurep\u00e4rast t\u00f6\u00f6d, mis selliseid olusid arvestades on v\u00e4\u00e4rt hinnet “5+” enamgi veel. Tegelikult lausa uskumatu, et \u00fcks amort kogu meie kaalu juures sellistele piitsutustele vastu peab, ja absoluutselt ilma higistamata.<\/p>\n

Just siis kui selliseid m\u00f5tteid m\u00f5lgutasin, hakkas tee m\u00e4kke ronima, koosnedes j\u00e4igalt maa sees olevatest j\u00e4rsuservalistest kiviplaatidest ja niisama m\u00fcrakatest, mis tegid liikumise v\u00e4ga vaevaliseks ja piinarikkaks. P\u00e4rast \u00fcht pikemat t\u00f5usu j\u00e4ime puu varjus seisma, et veidi hinge t\u00f5mmata, kui m\u00e4rkasin umbkaudu tagaamordi all liivas paart tilka. Esialgu m\u00f5tlesin, et vesi (sest meie veekanister kippus korgi vahelt veidi lekkima), kuid siis vaatasin istme alla. Justkui \u00e4mbrit\u00e4is k\u00fclma vett oleks olnud p\u00e4he valatud – see ei olnud mitte vesi, vaid \u00f5li, ja see \u00f5li tuli loomulikult amordist. Meie amordineeduse j\u00e4tk?<\/p>\n

\u00dcritasime istet maha v\u00f5tta, et n\u00e4ha, mis amordiga t\u00e4psemalt toimub, kuid kummalisel kombel ei tahtnud see mitte kuidagi lahti tulla. Pidi j\u00f5uga kiskuma, mille j\u00e4rel tabas meid veelgi karmim t\u00f5ehetk – tsikli tagaraam oli amordi kinnituskohast v\u00f5imsalt m\u00f5ranenud ning selle k\u00e4igus amordi v\u00e4list \u00f5lireservuaari kinni hoidvat polti kahjustanud. Sealt siis lekkiski. Et siis mitte amordi viga, vaid seekord oli see tagaraam, mis pingele vastu ei pidanud. V\u00e4ike lohutus k\u00fcll, kuid \u00fcldseis oli vilets. V\u00e4ga vilets. Lekkiva amordiga oleks ju veel s\u00f5ita saanud, kuid strateegilisest kohast m\u00f5ranenud raam v\u00f5inuks t\u00e4hendada esiteks amordi veelgi suuremat kahjustumist ning v\u00e4he j\u00e4rsem p\u00f5rutus (mis neis oludes olnuks t\u00e4iesti v\u00e4ltimatu) oleks v\u00f5inud amordi l\u00e4bi istme teadagi kuhu p\u00f5rutada.<\/p>\n

\"Sigma<\/a><\/p>\n

\"Sigma<\/a><\/p>\n

\u00dches\u00f5naga olime j\u00e4\u00e4nud teele. Sealjuures teele, kus olime kolme p\u00e4eva jooksul n\u00e4inud vaid \u00fcht autot. T\u00f5en\u00e4osus, et keegi meist veel samal p\u00e4eval m\u00f6\u00f6da oleks sattunud s\u00f5itma, oli nullil\u00e4hedane, ja meil oli alles vaid kaks liitrit vett, mida p\u00e4ikese intensiivsust arvestades ei oleks j\u00e4tkunud kuigi kauaks. J\u00e4rgmise hommikuni ehk.<\/p>\n

Oli vaja kiiresti tegutseda, otsida muud v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su, sest m\u00f6\u00f6das\u00f5itjatele ei saanud lootma j\u00e4\u00e4da – v\u00f5ib-olla ta saabunuks kolme p\u00e4eva p\u00e4rast, v\u00f5i nelja, v\u00f5i viie\u2026 Ilma veeta oleksime selleks ajaks vast juba raisakotkaste men\u00fc\u00fcs.<\/p>\n

Otsisime ilma pikemalt m\u00f5tlemata v\u00e4lja satelliittelefoni ja katsusime s\u00f5prade abiga kindlaks teha aidata v\u00f5ivaid telefoninumbreid Kenyas. Eesti aukonsuli number oli meil targu varem v\u00e4lja uuritud ja kirja pandud. Proovisime ka helistada, kuid tulutult – ehkki oli t\u00f6\u00f6aeg, ei vastanud keegi. Mine sa tea, \u00e4kki oli puhkusel – konsul ju ka inimene. Muidu oleks temalt ehk l\u00e4hima politseijaoskonna numbrit k\u00fcsinud v\u00f5i midagi.<\/p>\n

J\u00e4rgmisena tundus m\u00f5istlik olevat helistada mehele, kes peab Nairobis r\u00e4nduritele m\u00f5eldud k\u00e4mpingut ja t\u00f6\u00f6koda. Tema kaudu saime m\u00f5ned kontaktid, kes asusid uurima v\u00f5imalusi meile Maralalist m\u00f5ni rekka j\u00e4rgi saata.<\/p>\n

Seni, kuni nad uurisid, kuulsime kurvi tagant p\u00f5rinat, ja varsti peatus meie juures v\u00e4ike motikas, kaks meest seljas – see oli justkui Jumala kingitus! Esialgu pakkusid nad, et me v\u00f5iks ikka \u00fcritada viga ajutiselt parandada, et aeglaselt-aeglaselt j\u00e4rgmise k\u00fclani s\u00f5ita. Juba otsiti v\u00e4lja m\u00f5ned traadid ja metallvardad, et asuda raami tugevdama, kuid kuidagi suutsime neile selgeks teha, et nii ikka ei saa – sellistes teeoludes v\u00e4hemalt mitte.<\/p>\n

Siis tuli \u00fchel meelde, et tal on ju j\u00e4rgmises k\u00fclas onupoeg, kes teab kedagi, kes teab kedagi, kellel on Land Rover. See k\u00f5las juba nagu midagi lahenduse poole. Kuna mobiililevi seal loomulikult polnud, siis sai sellele onupojale helistamiseks kasutatud meie satelliittelefoni, ja peagi oligi diil, et mees tuleb meile autoga j\u00e4rgi ja viib l\u00e4himasse k\u00fclla \u00e4ra. J\u00e4reletulemise eest esialgu k\u00fcsitud 10 000 shillingit kauplesime 7 000 peale – tuhat krooni, ei ole just odav \u00fche 25-kilomeetrise otsa eest, aga kui oled h\u00e4das ja muud valikut pole, siis\u2026<\/p>\n

Motikamehed s\u00f5itsid minema ja j\u00e4tsid meid autot ootama. M\u00f6\u00f6dus tund. M\u00f6\u00f6dus kaks. P\u00e4ike loojus. T\u00e4hed ilmusid taevasse. Kui l\u00e4ks kottpimedaks, arutlesime selle \u00fcle, kas on v\u00f5imalik, et keegi meile j\u00e4rele ei tule. Ei, m\u00f5tlesime, k\u00fcllap ikka tullakse. See v\u00f5ib olla ju elu ja surma k\u00fcsimus. Omaenda arutlusk\u00e4igust lohutust saanud, \u00fcritasime ette kujutada, kuidas oleks sealsamas telkida. Siis kostis eemalt l\u00f5rinaga segatud haukumist. Koer see olla ei saanud – esiteks ei ela siin kedagi, teiseks see lihtsalt ei k\u00f5lanud koera moodi. H\u00fc\u00e4\u00e4nid? Shaakalid? Metskoerad? Pole \u00f5rna aimugi, mis h\u00e4\u00e4lt nad teevad. Igaks juhuks otsisime v\u00e4lja noad ning olime valmis l\u00e4hima puu otsa putket panema.<\/p>\n

Vaatasime \u00e4revuses ringi. Oli t\u00e4iesti pime, kuid pealambivalguses n\u00e4gime m\u00f5nik\u00fcmmend meetrit eemal v\u00f5sa vahel helkimas ja meid pingsalt j\u00e4lgimas \u00fcht silmapaari. P\u00e4ris hirmus.<\/p>\n

Kaua ei pidanud me adrenaliini taluma – varsti hakkasid paistma autotuled ning kui pikisimi oodatud kastiauto meieni j\u00f5udis, oli silmapaar p\u00f5\u00f5sastest kadunud.<\/p>\n

Suure pingutuse tulemusel sai tsikkel t\u00f5stetud auto kasti ja kulgemine j\u00e4rgmisesse k\u00fclla, Baragoisse, v\u00f5is alata. Justnimelt kulgemine, sest s\u00f5iduks seda nimetada oleks ilmselge liialdus. Pimeduse ja autotulede m\u00e4ngus n\u00e4gi tee v\u00e4lja kui t\u00f5eline kuumaastik (ausalt\u00f6elda ei ole ma Kuu maastikku ealeski nii r\u00f5hutatult konarlikuna ette kujutanud), nii et auto rappus ja meie koos temaga. Meie autojuhiks oli Daniel, kes \u00f5pib preestriks ning kelle muusikavalik (k\u00f5ik Mariah Carey’st religioosse r\u00e4pini) meile varsti p\u00e4he kulus.<\/p>\n

Baragois kohtusime auto omanikuga, kellega leppisime keeruliste l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste tulemusena kokku, et meid viiakse sellesama autoga Nairobisse \u00e4ra. Keerulised olid nad eelk\u00f5ige k\u00fcsitavate summade t\u00f5ttu, ja kuigi me m\u00f5istame t\u00e4ielikult, kuiv\u00f5rd m\u00f5rvarlikud on siinsed teeolud liiklusvahenditele, ei muuda see fakti, et \u00fcritus l\u00e4ks kalliks maksma.<\/p>\n

\"Sigma<\/a><\/p>\n

J\u00e4rgmisel p\u00e4eval, p\u00e4rast seda kui olime end omaniku tagahoovi p\u00fcstitatud telgis v\u00e4lja maganud, asusime pikale teekonnale pealinna. Paarsada kilomeetrit enne Nairobit sai meile selgeks, et meie autojuht ei ole kunagi asfaldil s\u00f5itnud, ja veel v\u00e4hem linnas. V\u00f5ib-olla oli asi pimedusest tingitud segadusest, et kiirteel s\u00f5itsime 30 km\/h (heakene k\u00fcll, aeg-ajalt isegi 40 km\/h), kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud liiklus meist m\u00f6\u00f6da vihisemas, ning pidevalt juhile meelde tuletades, et ta katsuks ikka p\u00fcsida vasakus teeservas (Kenyas on vasakpoolne liiklus, mis v\u00f5savahel ei ole niiv\u00f5rd m\u00e4\u00e4rav, maanteel aga k\u00fcll). Kord p\u00e4\u00e4sesime napilt kokkup\u00f5rkest vastutuleva autoga, sest selle asemel, et hoida vasakule, tahtis mees paremale minna. Palusime jumalat, et elusana kohale j\u00f5uaksime. Linna sisenemine lisas oma kaosega veelgi v\u00fcrtsi. Kuid kohale me j\u00f5udsime, p\u00e4rast kahtek\u00fcmmet tundi s\u00f5itu jutti. P\u00e4ike t\u00f5usis, ees ootamas pikk ja pinev aeg kogu selle jama lahendamisega\u2026<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Loiyangalani on selles m\u00f5ttes \u00fcks igavesti lahe koht, et seal elab tervelt neli eri h\u00f5imu – turkanad, samburud, rendilled ja el-molod, moodustades v\u00e4rvikireva kompoti. Tegime enne tee j\u00e4tkamist k\u00fclapeal hommikuse jalutusk\u00e4igu, et k\u00f5iki neid v\u00e4rve ja ehteid j\u00e4\u00e4dvustada – vaevalt, et kusagil enam palju vingemaks saab minna.<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[427],"tags":[132,1114,476,136,117,1115],"class_list":["post-10958","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-aafrika","tag-floora-ja-fauna","tag-inimesed","tag-kenya","tag-probleemid","tag-raha","tag-teeolud"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/10958","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=10958"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/10958\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11011,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/10958\/revisions\/11011"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=10958"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=10958"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=10958"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}