{"id":10877,"date":"2011-01-01T16:42:27","date_gmt":"2011-01-01T14:42:27","guid":{"rendered":"http:\/\/yhelteljel.ee\/?p=10877"},"modified":"2011-01-02T16:46:53","modified_gmt":"2011-01-02T14:46:53","slug":"uskumatu-i-osa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/yhelteljel.ee\/?p=10877","title":{"rendered":"Uskumatu (I osa)"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a><\/p>\n

Piiri\u00fcletus Etioopiast Kenyasse<\/a> oli t\u00e4iesti mittetraditsiooniline – ei mingeid piirdeaedu, t\u00f5kkepuid ega kontrollpunkte – lihtsalt \u00fcks liivarada kesk kuivetunud ilmega maastikku viimas \u00fchest riigist teise. Kui poleks GPS-i, siis oleks olnud t\u00e4iesti v\u00f5imatu \u00f6elda, millal l\u00f5pes Etioopia ja algas Kenya. Etioopia v\u00e4ljumistemplid saime viimase piiri l\u00e4hedusse j\u00e4\u00e4va k\u00fcla, Omorate politseijaoskonnast – kusjuures vale kuup\u00e4evaga, sest politseinik ei teadnud, mis kuup\u00e4ev t\u00e4pselt oli, ning meiegi polnud p\u00e4ris kindlad. Kenya sisenemistemplid pidid j\u00e4\u00e4ma ootama meie j\u00f5udmist Nairobisse, seniks j\u00e4i meie legaalset sisenemist kinnitama vaid m\u00e4rge esimese teele j\u00e4\u00e4nud Kenya politseijaoskonna, Ilereti logiraamatus. Varasemaid sissekandeid uskudes ei olnud sel teel juba n\u00e4dalaid \u00fchtegi v\u00e4lismaalast n\u00e4htud, ning kord ilmuvad, kord liiva sisse kaduvad rattaj\u00e4ljed andsid alust arvata, et ega see tee eriti kedagi ei n\u00e4e.<\/p>\n

<\/p>\n

Omoratest piirini on veel kuuek\u00fcmne kilomeetri ringis, mis m\u00f6\u00f6dusid valdavalt liivas sumbates. Enne veel kui piir vaatev\u00e4lja ilmus, j\u00f5udsime mitu korda k\u00fclili k\u00e4ia ning \u00fchel hoogsamal lennul koguni paagikoti parempoolse k\u00fcljekoti k\u00fcljest rebida, nii et ei pidanudki kaua ootama enne kui meie pikk teekond j\u00e4rgmise arvestatava k\u00fcla, radu m\u00f6\u00f6da umbes 250 kilomeetri kaugusel asuva Loiyangalanini, n\u00f6 ristitud sai. K\u00fcljekoti “eemaldumine” iseenesest on muidugi t\u00fchine probleem, kuid j\u00f5udmine arusaamisele, kui lihtne on neis rasketes oludes pikali k\u00e4ia v\u00f5i midagi \u00e4ra l\u00f5hkuda – m\u00f5ned luud v\u00f5i elut\u00e4htsad organid tsiklil, samas kui abisaamisv\u00f5imalused sel l\u00f5igul on nullil\u00e4hedased – v\u00f5ttis k\u00f5hedaks k\u00fcll. Need v\u00e4hesed “k\u00fclad”, mis meile teele j\u00e4id, meenutasid rohkem h\u00e4dap\u00e4rastest vahenditest kokku klopsitud p\u00f5genikelaagreid kui midagi konstruktiivset, nii et katsusime kulgeda pigem ettevaatlikult.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Kenya poolel hajus rada kohati vaevuaimatavaks, kulgedes kuivade okasp\u00f5\u00f5saste lab\u00fcrindis. Eriti olematuks muutusid rajad Sibiloi<\/a> rahvusparki sisenedes – seal oli juba v\u00e4ga kustunud j\u00e4lgedest n\u00e4ha, et viimane diferentsiaaliluku ja tiguk\u00e4iguga 4×4 s\u00f5iduk (sest muuga sinna ronida eriti ei kannatakski) oli s\u00f5itnud mitmeid p\u00e4evi varem. J\u00e4ime korraks seisma, ja juba ilmusid kui eikuskilt v\u00e4lja uudistavad kohalikud.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Kui algul n\u00e4gime vaeva liivaga, siis mingil hetkel l\u00e4ks rada kiviseks, ja kohe nii kiviseks, et vahetasime kummastuses pilke – see oli midagi uskumatut, t\u00e4iesti s\u00fcrreaalset, mida me polnud kunagi n\u00e4inud. Suured, lahtised, kohati peasuurused kivid, ja meie suur, raske ratas, t\u00e4is paagi ja k\u00fcmne lisaliitri veega nendel ei olnud just k\u00f5ige \u00f5nnestunum kombinatsioon, lisaks veel tugev tuul ning k\u00f5rvetav p\u00e4ike. Kuhu kurat olime sattunud?<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Liikusime edasi vaevalt viiek\u00fcmne meetri kaupa, sest rohkem korraga edasi liikuda ei jaksanud – ei mina jalgsi ega Margus tsikliga. Juhtraud tegi ebareaalselt j\u00e4rski liigutusi, esiratas h\u00fcppas \u00fcle tohutusuurte ja samas rataste all rulluvate kivide – need on k\u00f5ige jubedamad kivid, millel \u00fcldse s\u00f5ita saab – nad on laavakivi moodi kerged ja samas piisavalt \u00fcmarad, et ka suured kivid veerevad ja rulluvad rataste all igas asendis ja iga nurga alt – tsikli seljas olles on “p\u00f5hjatuse”tunne, nagu 10 t\u00fc\u00fcpi sinu \u00fcmber \u00fcritaks kaootilise intervalliga sinu jalgu igast suunast alt \u00e4ra l\u00fc\u00fca – j\u00e4rskudel t\u00f5usudel muutus edasiliikumine kohati lausa v\u00f5imatuks – nii ma siis jalutasin ja vajadusel l\u00fckkasin. Kuid kividel ei olnud otsa ega \u00e4\u00e4rt. \u00dchel hetkel ronis Margus tsikli seljast maha, virutas kindad vastu maad, ja teatas hingetusega v\u00f5ideldes, et tema enam ei jaksa. J\u00e4rgmised tund aega istusime tee\u00e4\u00e4rse p\u00f5\u00f5sa varjus, keetsime makarone ja m\u00f5tlesime elu \u00fcle j\u00e4rele. Kurat, see liiv oli ikka kui Jumala \u00f5nnistus!<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\u00d5htu saabudes oli liiv tagasi. Ohkasime kergendusega, kuid seegi polnud mingi pidu v\u00f5i p\u00fchap\u00e4evane jalutusk\u00e4ik. P\u00e4ike oli vajumas Turkana j\u00e4rve veidi eemal, kui viimaseid j\u00f5uvarusid kokku v\u00f5ttes, \u00fcleni liivatolmustena j\u00f5udsime Koobi Fora uurimisjaama, kus valvur lubas meii telgi p\u00fcsti l\u00fc\u00fca. Naljakas k\u00fcll, kohal on nimi – Koobi Fora, kuid peale muuseum-uurimisjaama (sest tegemist on looduskaitsealaga), milles elab \u00fcks inimene, ei ole seal midagi.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Varsti p\u00e4rast telgi p\u00fcstipanekut ilmnes, et Margusel on +38,5 C palavik. Kaasas olevat tarka raamatut lehitsedes sai selgeks, et tegemist on vedelikukaotusega. Mis siis muud, kui jootsin talle suurtes kogustes soolalahust, et higistades ja pingutades kaotatud keemilised elemendid tagasi tasakaalu saada. Uurimisjaama valvur tormas minu k\u00fcsimuse peale, kas tal oleks meile mingitki s\u00f6\u00f6gipoolist pakkuda (sest meil oli pakinuudlitest k\u00f5rini), tooma oma viimast karbit\u00e4it kanamune, mis ta m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal \u00fcle Turkana j\u00e4rve paadiga turult toonud oli – ainus siia tulev maastikurada on tehnikale niiv\u00f5rd m\u00f5rvarlik, et parem on paadiga \u00fcle j\u00e4rve k\u00e4ia – hoovis roostetavad kaks puruks telgedega Land Rover Defenderit andsid oludest aimu. “Ei tahaks, et te n\u00e4ljastena magama peaksite minema,” \u00fctles ta, keeldudes munade eest raha vastu v\u00f5tmast. P\u00e4rast rasket p\u00e4eva sellist sooja ja hoolivat suhtumist tunda saada oli t\u00f5eline \u00f5nnistus.<\/p>\n

J\u00e4tsime munad siiski hommikuks, sest ees oli pikk ja raske teekond, kuid Marguse palavik ei olnud hommikuks veel l\u00e4inud, nii et otsustasime p\u00e4eva kohapeal lihtsalt puhata ja jaksu koguda. T\u00e4itsa \u00e4ge koht oli see Koobi Fora – eemal j\u00e4rves n\u00e4gime saarekestel krokodille peesitamas, ringi kalpsasid j\u00e4nesed ja mingid p\u00e4ris suured sarvedega loomad, ning dushiruumis elas nahkhiir.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Valvur informeeris oma igahommikuses raadiosides Ilereti politseijaoskonda meie edukast kohalej\u00f5udmisest sellesse Jumalast unustatud kohta, ning t\u00f5i meile p\u00e4evapeale veel kuivatatud kala. Elu oli t\u00e4itsa nagu lill. Ainult et pikk tee oli veel ees\u2026<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Piiri\u00fcletus Etioopiast Kenyasse oli t\u00e4iesti mittetraditsiooniline – ei mingeid piirdeaedu, t\u00f5kkepuid ega kontrollpunkte – lihtsalt \u00fcks liivarada kesk kuivetunud ilmega maastikku viimas \u00fchest riigist teise. Kui poleks GPS-i, siis oleks olnud t\u00e4iesti v\u00f5imatu \u00f6elda, millal l\u00f5pes Etioopia ja algas Kenya. Etioopia v\u00e4ljumistemplid saime viimase piiri l\u00e4hedusse j\u00e4\u00e4va k\u00fcla, Omorate politseijaoskonnast – kusjuures vale kuup\u00e4evaga, sest … Loe edasi Uskumatu (I osa)<\/span> →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[427],"tags":[1139,132,134,476,133,123,1115],"class_list":["post-10877","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-aafrika","tag-etioopia","tag-floora-ja-fauna","tag-ilm","tag-kenya","tag-piiriuletus","tag-sook-ja-jook","tag-teeolud"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/10877","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=10877"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/10877\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10925,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/10877\/revisions\/10925"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=10877"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=10877"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/yhelteljel.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=10877"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}