Eks ta ole olnud natuke nagu muinasjutt või unenägu, see kolmeaastane ekspeditsioon – eriti tagantjärele vaadates – kõik need pildid ja helid, kohtumised ja juhtumised…

Maroko oli määratud olema selle unenäo lõppvaatus – sellele järgnev Euroopa kui pika istumise järel toolist tõusmine, teatrisaalist väljumine, riiete lunastamine garderoobist, ning välja külma ja tuule kätte astumine, mõtted täis värskeid, veel seedimata muljeid. Kuid enne veel tahtsime võtta sellest etendusest viimast, salvestada oma mälusse veel viimased eredad mõttekillud, millest saada innustust ja inspiratsiooni.

(veel …)

Tegelikult ei olnud meil kindlat kavatsust Marrakechi minna, kuna kuuldavasti olla see iidne Maroko pealinn (Maroko nimigi on tuletatud Marrakechist, mis berberite keeles tähendab “jumala maad”) täis bussituriste ning hašišinäljas wannabe-hipisid. Tavaliselt turistide üleküllus midagi head ei tõota, ning Marrakechi puhul on (äärmuslike) islamiusuliste kohalike emotsioonid miniseelikutes ning muidu nappides rõivastes turistide suhtes leidnud ka valusa väljenduse – alles see oli, kui mediina peaväljakul turistide seas populaarses kohvikus lõhkes pomm, mis tappis seitseteist inimest.

(veel …)

Kui lugesin kuskilt, et Mauritaania üheks suurimaks ekspordiartikliks on kala, olin veidi üllatunud, sest valdava osa riigi pindalast moodustab ju kõrb. Võtmesõnaks on muidugi mitmesaja kilomeetri pikkune rannajoon, mille äärde on koondunud suurem osa Mauritaania enam kui kolme miljonilisest rahvastikust – ja mida nad elatumiseks teevad? Püüavad kala, mõistagi.

(veel …)

Nüüd kui malaariast suuresti jagu saanud, panime augu täiteks põlvepeal kokku ühe muusikasaate Malist:

[audio:YHELTELJEL-Mali.mp3|titles=Ühel Teljel muusikaretk Malisse]

(veel …)

Mali vaatamisväärsused jäävad peaasjalikult riigi idaossa, nii et kui me Djennést lääne suunas lahkusime, ei olnud enam midagi põnevat oodata ning polnud muud, kui lihtsalt sõita, Bamakosse välja.

(veel …)

Enamus turiste piirdub Djenné endaga, kuid kui päris aus olla, siis ehedama emotsiooni saab, kui vaadata Djennést veidike väljapoole, kasvõi selle vahetus läheduses asuvatesse küladesse. Majad on ikka sellest samast mudast, kuid inimesed on hoopis vahetumad ning – kui esmane umbusk sinu kui võõra suhtes selja taga – jätavad külalislahkema mulje.

(veel …)

Djennés, omal ajal vaata et Timbuktust tähtsamaski kaubanduslinnas, asub maailma suurim mudast ehitis – möödunud sajandi algusest pärit moshee, mis on ühtlasi Mali üks põhilisi vaatamisväärsusi. Kuna erinevalt ülemüstifitseeritud Timbuktust on Djenné hõlpsasti ligipääsetav, ning kuna pärast Aafrika lääneranniku vaatamisväärsustevaesust – kus oli küll kauneid maastikke, omapäraseid rütme ning kuhjaga seiklusi, aga mitte vaatamisväärsusi kui selliseid – kulus väike annus kultuuri, arhitektuuri ja ajalugu marjaks ära, saigi suund Djennéle võetud.

(veel …)

Oli 14. sajand, kui esimesed araablastest maadeavastajad siia jõudsid, ning leides eest ida suunas voolava jõe, jõudsid varmalt järeldusele, et küllap on tegemist Niilusega. Tegelikult oli see hoopis Niger – niivõrd kesised olid tollal veel inimeste teadmised geograafiast. Kui eurooplaste, kes polnud selleks ajaks veel Aafrikat vallutama asunud, kõrvu levis kuuldus, et Nigeri kallastel, Sahara lõunaveerel asub Timbuktu, “linn, kus tänavad on kullast”, muutus selle asukoha kindlakstegemine järsku ülioluliseks. Suurem osa avantüristidest, kes tegid katset Timbuktusse jõuda, leidis lõpu malaaria, düsenteeria või vaenulike kohalike toimel, kuid ometi oli tung suur. Prantsuse Geograafiaühing pani esimesele mittemoslemile, kes Timbuktus ära käib ning sealt elusalt tagasi tuleb, välja lausa rahalise preemia.

(veel …)

Endine Ülem-Volta, tänase nimega Burkina Faso, tekitas üle ootuste meeldiva emotsiooni, nii et võtsime korraks isegi hoo maha, et ümbritsevat endasse imeda.

(veel …)

Aafrikas ringi rännates ei saa kuidagi üle ega ümber orjuse teemast – ehkki meie jaoks tundub see keskagse mõistena, on orjakaubandus siin ilma teinud sajandeid ning näiteks Mauritaanias keelustatud alles 1980ndatel. Sugugi mitte vähem huvitav ei ole see, et kuigi oleme harjunud halvasti mõtlema eelkõige just orjakaubanduse lõpptarbijast ehk orjapidajast, on tegelikult sama kuritegelik roll olnud täita vahendajatel, ehk ei kellelgi muul kui siinkandi kunagistel kuulsusrikastel impeeriumidel (sealhulgas meile tuttav Abomey kuningriik), kelle jaoks orjade müük oli peamiseks sissetulekuallikaks.

(veel …)