Tsikli ettevalmistused vol.3
Lõpusirge juba paistab…
- ProjectVND (ehk Vern) alumiiniumkohvrid. Pärast pikka kaalumist, millised kohvrid saavad meie “varandust” kolme aasta vältel kandma, otsustasime Vernide kasuks. Nüüd, kui kohvrid küljes ning neid juba natuke proovidagi saanud, ei kahetse me otsust karvavõrdki – need on esmaklassi kvaliteediga käsitöö! Ühte kohvrisse mahub ca 40 liitrit, ning erinevalt paljude teiste tootjate kohvritest on neid isegi tuuletunnelis testitud, vältimaks “surmalõkse”, mida tugev külgtuul või äkiline turbulents võib suurte kohvrite (eriti täisnelinurkse kujuga nagu Touratech ZEGA, Metal Mule jms) puhul tekitada.
(kohvrid)
(mite ühtegi keevitust raamidel!)
(universaalne väljalõige summuti tarvis vasaku kohvri siseküljel, klappis isegi originaalist pikema Leo Vince summutiga)
(alumine kinnitus)
(ise “disainitud” summutipikendus – et kohvris asjad “keema” ei läheks)
(luugid lahti – ilusti toetatud, sõidu ajal iseavanemine ja luukide äralendamine on võimatu)
(Meie “kastiauto” 🙂 )
- Elastsed suunatuled. Nüüd kui “külje maha” (mida paratamatult juhutb) paneme, ei murdu vähemalt otsast ära, mida originaalsuunatuled tegid (vana istus kogu aeg teibitult küljes)
- Kariinale miGSel jalatugede madaldused (hetkel tegemist prototüübiga, saame katsejänesed olla) – ca 4 cm allapoole ja 2cm ettepoole. 200-kilomeetrise testsõidu põhjal näib Kariina sellise lükkega väga rahul olevat – kui muidu hakkab kusagil saja kilomeetri peal miski kusagilt kangeks jääma (selg, jalad), siis madaldustega oli ka kakssada täiesti OK, nagu tugitoolis istuks. Ka kahekesi püstiasendis tehnilisemat rada sõites ei lähe sääred liiga vastu kohvreid. Sellise luksuse saavutamiseks pidin muidugi päris palju modifikatsioone sisse viima, et nad koos Verni kohvriraamidega klapiks. Originaaljalatoed pidin lühemaks lõikama – originaalis toetavad nad oma tagaosaga BMW originaalkohvreid, aga kuna meil nüüd Vern’id, siis pole neid tagumisi osi vaja – lõikasid nad lihtsalt ketaslõikuriga maha. Saigi mõnisada grammi ratas kergemaks… 😉