Tagasivaatavalt mõned analoogkaameraga plõksitud pildid Araabia poolsaarelt ja osast Ida-Aafrikast on nähtaval siit.

Sana’ast edasi väisasime veel mõnd Jeemenile iseloomulikult kaljuveerele ehitatud küla, enne kui võtsime suuna sajandeid tagasi kohvisadamana kuulsaks saanud Al Mokhasse.

(veel …)

Õigupoolest koosneks maailma üks vanimaid linnu, Jeemeni pealinn Sana’a justkui piparkoogimajadest – sedavõrd omalaadne on selle arhitektuur. Jeemenlased juba oskavad!

(veel …)

Al Mukallast Adenisse saamine ei ole niisama – teele jääb Abyani provints, kus ilma teeb iseseisvusliikumine ning kus kohalikku meediat uskudes iga nädal miski plahvatab. Meie jaoks tähendas see muidugi seda, et pidime jälle minema eskordiga.

(veel …)

Jeemen on mõnes mõttes nagu muinasjutumaa, ulmerännakute tanner – jõudsime sellisele järeldusele, külastades riigi kuiva ja kõrbese idaosa orge, Wadi Dawani ja Wadi Hadramawti, kus elu näib kulgevat teises rütmis ning inimeste mõttevool teisi kanaleid pidi.

(veel …)

Sisenesime Jeemenisse piiripunktist, mis ei näinud üldsegi välja nagu piiripunkt, vaid rohkem nagu suvaline jumala poolt unustatud küla. Paar pudeneva krohviga putkat, generaator nende taga urisemas. Ei ühtegi viidet tollile ega migratsioonile. Mõned kahtlased tegelased, näpus kilekotid autode numbrimärkidega. Kuhu olime sattunud?

(veel …)