Etioopia pealinnas Addis Abebas olime vaid niikaua kui saime organiseeritud Kenya viisad. Ehkki teoorias peaks viisa saama ka piirilt, oli meil kavas ületada piiri kohas, kus ametlikku piiripunkti pole, ehk mitmete värvikirevate hõimude koduks olevas edelaosas.

(veel …)

Imetlesime neid Põhja-Etioopia maastikke mis me imetlesime, midagi sellist, nagu meile pakkusid Simieni mäed, ei osanud me päris oodata. Kui aus olla, siis kui mitte Simienid, siis ehk polekski me ehk nii kaugele põhjasuunas vuranud, vaid oleksime piirdunud Lalibelaga ja sealt põrutanud edasi riigi keskosas asuvasse Addis Abebasse. Kuid miski sinna Simienidesse tõmbas, ja nii see küllaltki piinarikas teekond ette võetud sai.

(veel …)

Kristluse tulek on Etioopia ajaloos kindlasti oluliseks teetähiseks, mille mõju võime näha ja tunda tänaseni, kuid suuri tegusid tehti siin juba üksjagu varem. 400 aastat enne Kristust pandi siin alus paganlikule Aksumi kuningriigile, mille kõrgaeg jääb 3.-6. sajandisse. Üheks võimsamaks iidse maailma kuningriigiks peetav Aksum ulatus tollal Sudaani ning hõlmas suurt osa Lõuna-Araabiast. Käisime kaemas, kuidas elab selle pealinn, Aksum, täna.

(veel …)

Kummalisel kombel ei ole ma kusagil varem näinud kristlust praktiseeritavat nii suure pühendumusega kui siin, Aafrikas. Tänapäeva Etioopia aladel neljandal sajandil domineerivaks muutunud kristlus on usutunnistuseks umbes poolele riigi rahvastikust. Sestap pole ime, et alatasa näeb teeäärt mööda vantsimas mõnd valgesse riietatud palverändurit, käes avatud vihmavari, ning maastikul torkab silma nii mõnigi rist ja kirikutorn.

(veel …)

Kes oleks võinud arvata, et Aafrikas võib nii külm olla, et hambad hakkavad plagisema, aga näed, on! Etioopia põhjaosa maastik on mägine, ja mõistagi mida kõrgemad mäed, seda külmem – seda vaatamata sellele, et kõige kuumem koht maakeral asub siit vaid kiviviske, või heakene küll, päevase sõiduteekonna kaugusel.

(veel …)

Meie esimesed kaks nädalat Aafrikas ei kinnitanud eriti Shakira ning kurvikate mustade näitsikute loodud visiooni särasilmsest kontingendist. Djibouti kallid, ent sellele vaatamata kaugeltki mitte peened restoranid pakuvad prantsuse koloniaalpärandina baguette’i ning steiki, kuid prügiga üle külvatud tänaval pole võimalik kõndida sadat meetritki, ilma et mõni jõmpsikas või kerjus raha lunima ei tuleks. Palav ka, ja nii päevast päeva – kokku kaks nädalat, kuni me oma passid Etioopia viisadega lõpuks kätte saime.

(veel …)

Portsu analoogkaameraga klõpsitud piltidest saab näha siit.

Sana’ast edasi väisasime veel mõnd Jeemenile iseloomulikult kaljuveerele ehitatud küla, enne kui võtsime suuna sajandeid tagasi kohvisadamana kuulsaks saanud Al Mokhasse.

(veel …)

Õigupoolest koosneks maailma üks vanimaid linnu, Jeemeni pealinn Sana’a justkui piparkoogimajadest – sedavõrd omalaadne on selle arhitektuur. Jeemenlased juba oskavad!

(veel …)

Jeemen on mõnes mõttes nagu muinasjutumaa, ulmerännakute tanner – jõudsime sellisele järeldusele, külastades riigi kuiva ja kõrbese idaosa orge, Wadi Dawani ja Wadi Hadramawti, kus elu näib kulgevat teises rütmis ning inimeste mõttevool teisi kanaleid pidi.

(veel …)