Lesotho on väike riik, eriti Aafrika mõistes – pindalalt vaid umbes 30 000 ruutkilomeetrit, nii et ta risti-rästi läbi sõita või talle üks korralik ring peale teha pole just teab kui raske. See tähendab, kui ilm lubab.

(veel …)

Lesothoga on nii, et plaan sinna minna susises meil peas juba mõnda aega, kuid Pretorias asuvas Lesotho Kuningriigi saatkonnas kohatud bürokraatia tõttu oleks meil sinna tegelikult peaaegu et minemata jäänud.

(veel …)

Kuigi Mosambiigi saarel on mitmeid kirikuid ja mosheesid, on selle rahvas traditsiooniliselt maausku. Kuid mitte see ei ole kõige silmatorkavam. Mis jääb silma, on see, kui palju on lapsi – umbes pool Mosambiigi rahvastikust on alaealine.

(veel …)

Olgu öeldud, et mul olid Malawi suhtes kõrged ootused, ei tea isegi miks. Tihti viivad kõrged ootused pettumiseni, kuid mitte Malawi puhul. Avastasime eest lihvimata pärli.

(veel …)

Oleks võinud arvata – ja mis seal salata, eks ma tegelikult arvasin ka – et kui ilma peal teise eestlasega kokku sattuda, siis järgnevad nostalgiaminutid hapukapsa ja verivorsti teemal, või sajatused Savisaare suunal, kuid ei. Kodumaa on kusagil kaugel, kuid Aafrika on siinsamas ning väga isemoodi uurimisobjekt pealekauba.

(veel …)

Kuna Gessu jäi meid mandrile tagasi ootama, aga Zanzibarile oli ju ometi vaja ring peale teha, siis rentisime tiirutamiseks väikese Honda XR 250R-i.

(veel …)

Nii kui Ugandasse jõudsime, andsime sisse online-taotlused viisade saamiseks Rwandasse. Kuna Uganda on küllaltki väike riik (vähemalt Aafrika mastaabis) ja kuna viisataotluse läbivaatamine ning (reeglina positiivse) vastuse saamine pidi aega võtma kolm päeva, siis võtsime aga suuna piiri äärde, et kohe, kui kinnitus käes, Rwandasse siseneda.

(veel …)

Kui tsikkel sai lõpuks kokku, oli siht üks – Nairobist minema. Ükskõik, mis suunas, kuid peaasi, et kiiresti ja kaugele. Kohapeal olemisest oli saanud küll ja küll.

(veel …)

Lõigukesi Djiboutist ja Etioopiast.

Loiyangalani on selles mõttes üks igavesti lahe koht, et seal elab tervelt neli eri hõimu – turkanad, samburud, rendilled ja el-molod, moodustades värvikireva kompoti. Tegime enne tee jätkamist külapeal hommikuse jalutuskäigu, et kõiki neid värve ja ehteid jäädvustada – vaevalt, et kusagil enam palju vingemaks saab minna.

(veel …)